Kurikuulsaks saanud kohtumisel lubas Merko juht süüdistuse kohaselt Reiljani lähikondlase või tuttava panna ligi viieks aastaks firma etteotsa. Samuti käib jutt ka "pensionisambast", kuhu Annus lubab mingisuguseid sissemakseid teha. See salaja lindistatud jutuajamine "pensionisambast" ja firma juhtimisest on üks olulisemaid tõendeid Eesti kõige kõmulisemal korruptisooniprotsessil.

Eesti Ekspressis avaldati 2010 aastal osaliselt Reiljani, Kanguri ning Annuse vestlus:

Annus: "Kas sul mõnda nihukest sõpra ei ole? Saad aru, me teeks kõik asjad ise."

Suurärimees jätkab: "Teeks ta niimoodi keha, kõik tekib loogiliselt ... aga saad aru, keda siis saaks mõne aasta pärast, viie pärast või ma ei tea, millal vaja läheb, eks ole, et nagu ära ei kao, et ... Mõnda nihukest sul ei ole ... füüsilist isikut?"

Annus pakub välja, et firma juht võiks olla "mõni minia või tead, mõni nihuke".

Sekkub kolmas lauas istuja, Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur, kes teatab, minia on liiga lähedane.

Annus: “Lii... liiga lähedane?”

Reiljan on sama meelt: “Nii lähedane ei saa üldse olla, jah.”

Minister peab põgusa pausi ja teatab Annusele: “Kõige parem on, kui ta sinu käes on. Pensioni kolmas sammas või viies sammas. See, et ta eraldi paned, see on hea, sest siis on näha, kas ta ka õitseb...”

"Nii on muidu võimalik pool Eesti rahvast kinni panna..."

Tänasel maadevahetuse protsessi istungil esines kaitsekõnega Toomas Annuse advokaat Leon Glikman, kelle sõnul mingit osa firmast pole lubatud ning Villu Reiljan ei küsinud altkäemaksu, vaid ise soovis investeerida nn. Sõpruse projekti 200 000 krooni. Glikmani sõnul põhineb süüdistus vaid ühel lauselõigul, millest prokuratuur on teinud järeldused, et taheti luua uut firmat.

"Ühe lauselõiguga on Annusele süüks arvatud altkäemaksu üleandmise lubadus. Vabandust, aga ühe lauselõiguga ei ole see ju võimalik. Kogu tekst tuleb läbi lugeda," rääkis Glikman. "Nii on muidu võimalik pool Eesti rahvast kinni panna, kui hakkame valikuliselt tõlgendama nende uitmõtteid."

Koodnime "pensionisammas" all olevat väidetavad maadevahetajad rääkinud hoopis nn. Sõpruse projektist. Annus on samuti varasemalt ajakirjandusele seletanud, et tollel kurikuulsal kohtumisel võis jutt käia osalusest osaühingus Sõpruse Investeeringud, mis rajas Tallinna Sõpruse puiestee äärde ärimaja. Ehituse finantseerimiseks kaasas Merko kontsern investoreid ning oma raha kaalus seega sinna paigutada ka Reiljan. Summaks, mida Reiljan Merko ärisse paigutada tahtis, oli 200 tuhat.

Paraku ei olnud Reiljanil võimalik seda teha. "18. septembril 2006 aastal, ehk üle kuu aja pärast kohtumist Kamikaze pubis, piirati investorite ringi selles projektis. Algselt taheti maksimaalselt investorite raha saada, kuid siis tegi Merko juriidiline spetsialist analüüsi ja viidates regulatsioonile tõi välja selle, et kui on 50 või üle selle investori, siis tuleks kasutada juba börsiregulatsiooni ja projekt tuleks allutada finantsjärelevalvele. See oleks aga olnud liigne peavalu, seega tehti piirangud," rääkis Glikman.

"Alguses välistati juriidilistest isikutest investorid ja siis töötajad. Lõpuks võeti vaid töötajaid, kellel oli staaži kolm aastat või enam. Ja mitte ainult Reiljanile ei öeldud vaid ära, vaid paljudele," selgitas Glikman ning lisas, et seetõttu on välistatud Reiljanile raha pakkumine mingisugusesse "pensionisambasse".

Süüdistus

Maadevahetuse protsessi raames on kohtu all kunagine keskkonnaminister ja rahvaliitlaste eksjuht Villu Reiljan, keskerakondlasest parlamendisaadik ja endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, firma TSM juht Einar Vettus, Merko Ehituse suuromanik Toomas Annus, maa-ameti eksjuht Kalev Kangur, Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik ning IRLi Tartu piirkonna juhatuse endine liige ja Tartu endine linnavolinik Tarmo Pedjasaar ning juriidiliste isikutena AS Järvevana ja AS E.L.L. Kinnisvara.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi korraldasid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja Kalev Kangur maa-ameti juhina, et Toomas Annuse ja tema firma Merko Ehitus ning Tullio Libliku, Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare loodusobjektidega maatükkide vahetused sujuksid ning oleksid majanduslikult kasulikud.

Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt, vastutasuna soosis aga Annuse firmasid Merko Ehitust ja AS-i E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel.

Prokuratuur on nõudnud kohtualustele reaalset vangistust.