“Mehed sõidavad ja ühtäkki vaatavad, et põder on tee ääres pikali maas, pea püsti. Lähenedes tõusis ta püsti, endal mõlemalt poolt külgedelt soolikad välja rippumas,” kirjeldab õõvastavat vaatepilti Kaberneeme jahiseltsi esimees Sulev Maripuu, kirjutab Eesti Päevaleht.

Pärast halastuslasuga looma piinade lõpetamist tuli Maripuu sõnul välja, et pikk, kolme lõiketeraga ammunool oli loomast läbi jooksnud ja lõpuks otsapidi kintsu kinni jäänud. Põtra uurides märkasid kütid ka metsaservas puude vahel seisvat kaitsevärvi riietuses meest, kel käes optilise sihikuga amb.

Kahekümnendates eluaastates Olegiks osutunud mees põdra kerest välja tõmmatud noolt omaks ei tunnistanud, vaid väitis, et ei tea asjast midagi ja jalutab ammuga märki lastes niisama ringi.

Kuna Olegi auto oli lähedusse jäetud, tekkis küttidel vägisi kahtlus, et tegu on siiski looma suremist ootava illegaalse ammukütiga. Nii otsustasid nad kahtlusi äratanud tüübi kinni pidada ja juhtunust keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 teatada. Asjade edasine kulg tekitas jahimeestes aga nördimust.

Nimelt selgus, et inspektsioonil pole valveinspektorit kohale saata ja sealt soovitati pöörduda politseisse. Kohale jõudnud politseipatrull hämmastas kinninabijaid, sest ainult tuvastas kahtlusaluse isiku ja sõitis minema. “Kui olemas on tapetud loom, mees ja ka relv, tuleb kõik esmased uurimistoimingud kohe ära teha,” leiab Sulev Maripuu.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Martin Luige kinnitusel käis sündmuskohal ka kriminaalpolitseiametnik. “Lisaks isiku tuvastamisele tehti sündmuskohast ka fotod ja võeti selgitused. Materjalid anti üle keskkonnainspektsioonile,” ütleb Luige. Politseiesindaja ei täpsustanud, miks kahtlusalust kinni ei peetud ja amb talle jäeti.

Asja uurimiseks väärteomenetluse algatanud keskkonnainspektsiooni esindajad jõudsid sündmuskohale alles järgmisel õhtul.

Inspektsiooni Põhja regiooni peainspektor-nõunik Tarmo Tehva põhjendab inspektorite viibimist halbade asjaolude kokkulangemisega ja kinnitas, et viivitus uurimist ei mõjuta. “Reeglina jõuab valveinspektor kiiresti kohale, tol hetkel viibis ta aga kahjuks ära teisel objektil,” nendib Tehva. “Just selle pärast läkski politsei sinna kohale.”

Kuna ammuga jahipidamine on Eestis keelatud, võib süü tõendamisel salakütti oodata kuni 18 000-kroonine rahatrahv. Samuti tuleb hüvitada ebaseaduslikul viisil põdra hukkamisega keskkonnale tekitatud kahju, kuni 12 000 krooni. “Kas asja suhtes algatatakse kriminaaluurimine, selgub praeguse menetluse käigus,” lisab Tehva.

Vibujahi seadustamise eest võitleva vibuklubi Kajamaa Kütid esimees Toomas Taimla nendib, et paratamatult seab juhtunu vibujahi pooldajate püüdlused halba valgusesse. “Isegi kui vibujahi seadus oleks olemas, oleks tegu rikkumisega, sest ettevalmistatud seaduseelnõus jääks amb endiselt keelatud jahirelvaks.”

Amb ei erine püssist väga palju, ütleb Taimla: “Sisuliselt on tegu nagu püssiga laskmisega. Selle juhtumi põhjal on näha, et salakütt või lihtsalt loll inimene ei vaja seadust — ta lihtsalt läheb ja teeb seda.”

Taimla osutas, et üks vibujahi seadustamise vastaste argumente ongi, et nii tekiks ka vibudega salaküttimise probleem. “Salaküti eesmärk on kiiresti pauk ära teha ja liha saada. Vibujaht on selleks aga kõige keerulisem ja raskem tee, kui on olemas näiteks summutiga püssid.”