Al Jazeera intervjueeris vaimse tervise probleemide käes vaevlevat naist, kes viidi Egiptusesse seksiorjaks ja keda kahe aasta jooksul regulaarselt vägistati. Eesti võimudel polnud aimugi, et ta oli seal.

Eesti oli Euroopa Liidus viimane riik, mis võttis vastu inimkaubanduse vastase seaduse, sedagi kolme aasta eest välise surve tõttu. Sellest ajast alates pole olnud peaaegu ühtegi kohtuprotsessi inimkaubanduse asjades.

USA välisministeerium ütleb, et Eesti ei täida isegi inimkaubanduse vastase võitluse minimaalseid nõudmisi, et see oma piiridest likvideerida.

Eda Mölder, MTÜ Eluliini juhatuse liige, ütles, et Eestis ei peeta inimkaubandusega võitlemist oluliseks. Tähtsamaks peetakse teistsuguseid majandusmuresid, eelistatakse mõelda headele asjadele.

Justiitsminister Andres Anvelt ütles, et paljud peavad Eestis prostitutsiooni normaalseks ja leiavad, et seda peaks maksustama. Anvelti sõnul peaks muutuma inimeste suhtumine.

Inimkaubanduse vastased tahavad prostitutsiooni keelamist Eestis, aga seda ei juhtu, sest laevad toovad Soomest seksituriste, kes toovad majandusse raha.

Politseijõud üle Euroopa süüdistavad Eestit selles, et Eesti on oma väikesest rahvaarvust hoolimata inimkaubauduse suur keskus.