10aastane poiss sai hundikutsika käest pureda
Kutsikas oli puuke täis ja kui poiss hakkas neid ära võtma, hammustas kutsikas teda käest. Kohale kutsutud jahimehed olid veendunud, et tegemist on hundiga. Pererahvas ei suutnud uskuda, et kiskja nende õuele tuli, kirjutab ajaleht Meie Maa.
“Saagisin kuuri taga puid, kui ema tuli kisades, et rebane on õues. Kanad jooksid ju õues ringi. Nägimegi, et mingi loom on seal. Ema andis kartulivõrgu ja viskasime selle loomale peale ja nii saime ta kätte,” selgitas Reedika talu noorperemees Avo Vaher.
Kuna kutsikas lonkas ühte jalga ja oli väga kõhn, anti talle purgist koerakonservi. Selle kugistas loom ilma närimata alla. Lisaks käpavigastusele ei suutnud ta joosta ka seetõttu, et oli nõrk. Saba hoiak ja silmavaade andsid aimu, et koer ta pole. Kohalik jahimees Leino Leps soovitas jahindusspetsialisti kohale kutsuda. Kuniks asjatundja tuleb, pandi kutsikas võrkaiaga piiratud maasikaaeda. “Kui ta natuke aega seal lesinud oli, oli ta nii palju kosunud, et hakkas kohe väljapääsu otsima, et metsa joosta. Korra ta kraapis ennast aia alt välja, seepärast panin õepoeg Armini teda valvama,” kirjeldas Avo juulikuus toimunut.
Poisile hakkas paarikuine kutsikas kohe meeldima. Võttis ta sülle ja kuna loomal oli palju puuke peal, hakkas ta neid ära võtma. Siis hundikutsikas poissi käest hammustaski. Kohalik loomaarst Aili Viin soovitas kohe poissi marutaudi vastu vaktsineerida. Neli süsti on poiss nüüdseks ka saanud. Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) jahinduse spetsialist Uno Vait tuli oma vabast ajast loomale järele ja hindas selle esmapilgul samuti hundikutsikaks.
“Mina arvan, et ta oli kas hunt või hundi ja koera ristand. Mitte koerakutsikas. Võtsime koos Jaan Ärmusega (keskkonnaameti metsaosakonna jahinduse peaspetsialist — toim) DNA-proovi ja saatsime selle uurimisele. Saatsime ka marutaudi kohta, aga vastuseid pole seni tulnud. Algul oli loom väga nõrk, aga hommikuks kosus üles. Siis ikkagi suri ära. Arvan, et ta oli nii näljas, ega ta muidu oleks taluõue tulnud,” arvas Vait. Tema hinnangul ei seisnud loomal toit sees ja ta oksendas mehe auto täis. Looma jalavigastus võis pärineda autolt löögi saamisest. “Mina olen veendunud, et ta oli hunt. Uurisime siin meestega, kes koerte kasvatamisega rohkem kursis — ühegi koeratõuga tal sarnasust polnud,” rääkis Uno Vait.
Selle aasta märtsikuu loendusandmetel elab Saare maakonna metsades kolm hunti. See jutt paneb lambakasvatajad, kelle juures hundid paha teinud, muigama. Juba eelmisel aastal oli sealsamas Tõrise kandis huntidel kolm kutsikat. “Kahte vana hunti ja kolme kutsikat olen näinud nii mina kui ka öösel lambaid valvanud lambakasvataja Anne Lepik,” teavitas Triin Arva lehetoimetust.
Nii nagu tänavu mitmel pool maakonnas, murdsid hundid ka mullu juba juulikuus lambaid. Jahindusspetsialistid aga väidavad, et kutsikaid hakkavad vanad hundid praktilise koolituse käigus õpetama alles hilissügisel.
Jaan Ärmus ütles, et 1996. aastal lasid jahimehed maakonnas 13 hunti ja siis loendati neid üle 50. Viimane hunt lasti Saare maakonnas 1998. aastal. Nüüd on hundid looduskaitse all ja 13 aastat pole olnud vajadust nende arvukust maakonnas vähendada.
“Mina toetun jahipiirkondades läbi viidud loendusandmetele,” jäi Ärmus tegeliku huntide arvukuse kommenteerimisel kidakeelseks. Kui juba hundikutsikas tuleb taluõue, kus on inimesed, no mis kolmest hundist saab siis juttu olla, arvavad nii Tõrise kui Mustjala valla Paatsa kandi elanikud. Hunt on looduskaitse all, aga kes kaitseb inimest? küsitakse retooriliselt.
Arminit purenud hundikutsika kohta pole andmed Tartu laboratooriumist veel siia jõudnud. Viivitust põhjendatakse suvepuhkustega.
