Teise muinaslaeva leid viitab lahingutegevusele
Teise muinaslaeva jälile said arheoloogid tänu kopamehele, kes Salme kooli lähedal kaevetöid tegi ja maa seest välja tulnud esemetele sattus. “Peame ta üles otsima ja järsku saame talle isegi preemiat maksta,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets ajalehele Meie Maa.
“Laeva ma küll leida ei lootnud ega uskunud, et midagi tervelt on säilinud,” lausus Peets. Avastatud rea neetide järgi võib muinaslaeva laiuseks olla 3,20 meetrit. Aluse pikkuse teadasaamiseks tuleb arheoloogidel veel rohkem pinnast lahti kaevata, kuid sellega jätkatakse augusti algul.
Jüri Peets on enam-vähem kindel, et tegemist on muinaslaevaga, kuid mitte saarlaste, vaid skandinaavlaste alusega. Praeguse Stockholmi kohal asus võimas Vendeli suguvõsa, kes tegeles rauakaubandusega. “Euroopas ei olnud pärast Rooma riigi kokkukukkumist enam kaupa, sealhulgas rauda kusagilt saada. Salmelt oli otsetee lõuna poole,” arutles Peets. Lätis Liepaja juures asus tugipunkt, mille ümber tuhandetest kääbastest koosnevad kalmistud Skandinaavia matustega.
Sügisel plaanib Jüri Peets minna koos antropoloogidega Lätti. “Ehk õnnestub sealt saadud DNA-d võrrelda Salme muinaslaevade leiupaikade DNA-ga. See oleks selguse saamiseks päris põnev,” ütles arheoloogiadoktor.
Jüri Peetsi sõnul on Salmel tegemist küll matmispaigaga, kuid mitte niiöelda teadliku matmisega, vaid rohkem nagu mattumisega. “Pigem on toimunud hädamatmine pärast lahingut, sest nooleotsi leidub palju. Vähemalt kaks leitud nooleotsa läbistasid parda,” selgitas Peets.