Eesti Loomakaitse Selts (ELS) peab sellist lähenemist vastuoluliseks nii loomakaitseseaduse, asjaõigusseaduse kui ka põhiseadusega. Eelnõu jõustumisel ning eeskirja vastuolu korral kavatseb Eesti Loomakaitse Selts teha õiguskantslerile avalduse järelevalvemenetluse algatamiseks.

“Ainuüksi hulkuva looma toitmisega või muul viisil abistamisega looma omanikuks või loomapidajaks ei saa. Selleks peab olema tahe ning ta peab käituma looma suhtes pikema aja jooksul nagu omanik. Paljudel hulkuvate loomade toitjatel puuduvad vahendid ja võimalused loomade endale võtmiseks ning seetõttu üritavad nad võimaluste piires looma olukorda leevendada,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Piret Tees.

“Loomade toitmata jätmine võib loomi veelgi rohkem inimesest võõrutada, on loomade suhtes julm ning põhjustada neile piinarikka näljasurma,” mainis ELS linnavalitsusele saadetud kirjas. Kui asulatest toitu ei saa, võivad hulkuvad loomad sattuda ka metsadesse ning inimkontakti puudumisel metsistuda.

Seltsi teada ei ole enamik Eesti kohalikke omavalitsusi suutnud tagada seaduses sätestatud kohustust püüda kinni kõik hulkuvad loomad ning kindlustada nende pidamine ja omaniku väljaselgitamine.