Alar Streimann: Arvan, et Eestil on Euroopas väga palju sõpru
Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann oli pealäbirääkija Eesti ja Euroopa Liidu 15 liikmesriigi viis aastat kestnud läbirääkimistel, mille tulemusel ühinemisleping sündis.
Kuna aeg oli piiratud, vabandame kõigi kommentaatorite ees, kelle küsimused seekord vastuseta jäid.
Uudishimulik, 10.04.2003 20:38
Mis see liitumine meile tegelikult maksma läheb? Mitte ainult tulud vaid ka kulud. Saame ja saame aga kui palju ja mida tegelikult anname ja edaspidi andma peame, ning millest peame loobuma?
Prognoosida on võimalik liitumisega vahetult seotud tulusid ja kulusid, s.o. rahade liikumist EL eelarvest Eestisse ja vastupidi. Vt. Selle kohta ka VM kodulehel ühinemislepingu seletuskirja. Kaudsed tulud ja kulud — mõju majanduskasvule, investeeringutele, mingite reeglite rakendamisest tulenevad — on raskesti mõõdetavad ja kui keegi väidab end seda teadvat, siis tuleb ikkagi rääkida hüpoteesidest, prognoosidest. Majandusteadlased nii Eestis kui teistes riikides on enamasti ühel nõul selles, et ühinemisest on kindlasti rohkem majanduslikku tulu kui kulu, kuid arvudega ollakse ettevaatlikud. Uuringuid laienemise mõjude kohta on tehtud Eestis kümneid ja Euroopas tuhandetes, mitmetega neist on võimalus tutvuda Välisministeeriumis. Kulude kohta veel niipalju, et asju võib teha kallilt, kuid saab sageli ka odavamalt. Ma ei usu, et on võimalik koostada täpset ja usaldusväärset bilanssi Eesti kohta, olen aga kindel et mitteliitumisega kaasnevad Eesti jaoks rahas mõõdetavad tagasilöögid.
Väidan ka, et EL-ga liitumise mõjud on esimene kord Eesti ajaloos, kui riigi ja ühiskonna kohta tehakse sedavõrd põhjalikke analüüse, rääkimata media tähelepanust. Tegelikult toimetab riik ju pidevalt millegagi, ja enamasti ei lähe kellelegi korda, mis see maksab ja mis selle tulu on. Selles mõttes on mul hea meel, et kogu see EL teema on viinud uuele tasemele ka mõtteviisi Eestis selle üle, mida me teeme ja kuidas teeme.
Mis saab keelest, kultuurist, rahvuslikust identiteedist ja üldse rahvusest pikemas vaates?
Sellele peavad vastuse andma eestlased ise, mitte EL. Vähemalt oma keele, kultuuri ja rahvuse säilitamisega võiksime ikka ise hakkama saada. Ja igaüks iseendast alustada. Ei hakka siinjuures pidulikult üles lugema EL lepingute klausleid rahvuste identiteedist jms.
Kas on olemas mingi liitumisbilanss, kus sellega tutvuda saab ja miks seda pole avalikustatud? Kui selliseid andmeid pole, miks me siis liitume?
Nagu viidati, täpset tervikbilanssi ei ole võimalik teha, see kes väidab et on võimeline, vassib — on rida mõju-uuringuid, mis kättesaadavad VM-st — kümmekond neist tellitud ka VM poolt, peaministri euroinfosekretariaadist, haruministeeriumitest. Massiliselt on publikatsioone ja teadustöid EL teemadel Eesti kõrgkoolides.
Kas EL tingimustes riigiametnike arv suureneb või väheneb?
Ilmselt veidi suureneb. Samas kogemus ütleb, et üsna väike osa ametnikest teeb praegu ja edaspidi ära suurema osa tööst. Seega on reserv ka vähendamiseks ja ülesannete ümbervaatamiseks. Iga riiklik ametkond on ka organisatsioon, mida saab ja tuleb juhtida efektiivselt, seega juhid vastutagu ja otsustagu. Loeb tehtud töö kvaliteet.
Kas kulutused selle ebaefektiivse aparaadi ülalpidamisele suurenevad või vähenevad?
Vt. Eelmine vastus.
Kas on lootust, et aparaat väheneb ja haldussuutlikkus paraneb tingimustes kus omal pole vaja enam palju mõelda sest kõik öeldakse ülalt ette?
Ma ei tea, kas ametnike arvu vähendatakse või mitte , aga ma küll ei jaga negatiivset suhtumist eesti ametnikesse. Ametnike kallal pidev virisemine on elementaarne alaväärsuskompleks. Poliitiliste hooaegade vaheldumises on just haritud, pädev ja usaldusväärne ametnikkond taganud Eesti jätkusuutliku arengu. Palju ettevõtlusjuhte on alustanud oma karjääri riigitöölt. Enamus riigitöötajaid, kellega kokku puutun, on noored, hea haridusega, avatud silmaringiga toredad inimesed, tavalised inimesed meie kõigi naabrusest.
Kuidas EL-st välja saab, mis tingimustel ja mis see maksma läheb?
Kuna seda on praktikas testitud ainult korra aastaid tagasi Gröönimaa puhul, täpne vastus puudub. Eks järgmine pretsedent näitab. Teoreetiliselt nii nagu sissegi, rahvas otsustab ja valitsus viib ellu. Rohkem ei oska praegu pakkuda. Kui aga mõeldud on küsimusega, kas üldse praegusest EL-st saab välja astuda, siis minu vastus on — jah, kindlasti, kui rahvas nii soovib.
Mis juhtub siis kui rahvas ütleb referendumil EI?
Elu läheb edasi, miski ei kuku kokku, aga probleeme tuleb juurde. Ühtlasi tabab ühiskonda ja poliitilist elu väike identiteedikriis — kuhu ja kuidas nüüd? Loe ka Terk ja Co valminud uurimust nn. Tõrkestsenaariumitest liitumisel EL-ga — kättesaadaval VM-st ja Tuleviku uuringute instituudist
Milline on Eesti võlg EL ees juhul kui Eesti ei liitu ja mille alusel?
Sellist võlga ei ole.
Millega te isiklikult EL puhul rahul ei ole, või on kõik ok?
Raske öelda, püüan kõike võtta võimalikult põhjalikult ja kõigega ennast kursis hoida ja EL-I kui süsteemi maht on töö seisukohalt erakordselt suur. See tekitab aeg-ajalt stressi. Tulemusteni jõudmine ja oma eesmärkide läbisurumine nõuab väga suurt keskendumist ja kannatust. Süsteem, mis põhiolemuses on väga lihtne — hulk riike püüab sobitada oma erihuve ühiseks tegevuseks — on vahepealses faasis — protseduurid, õigusaktid jne. -tehtud äärmiselt ja liialdatult keeruliseks. Ja siis tulevad kokku liikmesriigid ja teevad lõpuks ikka otsuse omatahtsi.
Miks ei finantseerita euroskeptilisi liikumisi võrdselt EL pooldavatega?
Vist ikka finantseeritakse, VM selles otsustamises ei osale, ei tea täpsemalt.
Liikmesriigil puudub õigus piirata sisserännet Euroopa Liidust. Kui palju sisserändajaid võib see Eestisse tuua saja esimese liikmeksoleku aasta jooksul?
Sellist prognoosi on raske teha. EL-s on nn. Sisemigratsioon riigist riiki on praegu keskmiselt ca 1-2% töötajaist, mida pole palju. Äärmused on suured. On olnud aeg, kus 1/3 iirlastest töötas Euroopas mõnes teises riigis.
Kui kaua säilib niimoodi Eesti rahvusriik?
See ei sõltu kellestki teisest pale eestlaste.
Miks ei taotletud liitumisläbirääkimistel õigust sisserännet piirata?
Selline õigus on meil olemas esimese 7 aasta jooksul.
Miks ei taotletud liitumisläbirääkimistel õigust Euroopa Liidust välja astuda?
Sest seda ei keela meil tegemast miski. Minu isiklik seisukoht on et sellise küsimuse viimine läbirääkimislauale ja teatud väljaastumisega seotud tingimuste kokkuleppimine oleks pigem meie suveräänseid õigusi piirav. Siis oleksime kohe seotud mingite kindlate protseduuride, tingimustega, mida saaks välja astuda sooviva riigi vastu ära kasutada. Me ei ta, millistesse olukordadesse tulevik meid paneb, seega ärgem sidugem ennast liialt tingimustega.
Millistel tingimustel on praeguse seisuga väljaastumisõigus ette nähtud EL tulevase põhiseaduse projektis?
Tuleks küsida valitsuse ja Riigikogu esindajatelt, kes nende tingimuste väljatöötamisega tegelevad (L. Meri, H. Hololei, P. Kreitzberg, T. Kelam)
Kas väljaastumine saab edaspidi olema kergem või raskem kui Gröönimaa puhul, millel võimaldati lahkuda Euroopa Liidu, mitte enda otsuse alusel?
Ei tea, iga kaasus on ilmselt omaette pretsedent. See on umbes sama, kui küsida, ka EL tugevneb või laguneb.
Kui palju ületavad Euroopa Liiduga liitumisele tehtud kulutused saadud abirahasid?
Vt. Vastus ülalpool, kahtlen, kas tagasiulatuvalt 90ndate alguse ja keskpaiga kohta üldsae on võimalik sellist bilanssi teha. Põhimõtteliselt on näiteks EL abi isegi välisinvesteeringud, mis Eestisse tehtud, sest taasiseseisvuse algaastail, kui riigi tulevik oli ebaselge, tehti need sageli liikmesriikide valitsuste garantiiga ja rahalisel toel.
Kas Eestil on õigust midagi ette võtta EL-i juhtriikide dumpingu (erineval kujul toetused, subsiidiumid, dotatsioonid, mis aitavad kaasa sihtriigi majanduse õõnestamisele) vastu? Nt vastutoime tollide kehtestamine.
Liikmesriigid ei rakenda üksteise suhtes dumpinguvastaseid meetmeid, küll aga teeb seda EL kolmandate riikide suhtes. Samuti toimub liikmesriikides kogu riigiabi maksmine Euroopa Komisjoni kontrolli all, seda eesmärgiga vältida ebatervet konkurentsi liikmesriikide endi vahel.
Milline õnnetus oleks Eestiga juhtunud siis, kui EL-i poleks olemas olnud või senine poleks end soovinud laiendada?
Ei tea, pole selgeltnägija. Võib-olla jätkuks Euroopas sõda?
Miks peavad riikidevahelised suhted just Lääne-Euroopas moonduma liitriiklikeks? Me võiks ju EL-iga jätkata nagu praegu Austraalia, USA, Türgi või Norraga.
Oleksime ju siis täiesti marginaliseerunud, soovitan tutvuda meie kaubavahetuse mahtudega nimetet riikidega. Me ei suutnud 90ndail katsetest hoolimata käivitada mööblieksporti USA-sse (rääkimata EL-ga võrreldavatest piirangutest toiduainete sisseveol USAsse), Austraalia võid sõin viimati NL sõjaväes ja Norraga kaupleme valdavalt kala.
Kui palju tõuseb Euroopa Liitu astumise korral suhkru hind ja milliste toidukaupade hinnad veel tõusevad?
TÜ uuringute hinnangul ca 30%, kuna kaob ära EL ekspodisubsiidium. Muude toiduainete osas prognoositakse väikest hinnatõusu veel riisile. Probleemiks, mida inimene märkab oma toidukorvis, on suhkur. Muuseas ei välista sama uuring ka mõnede hindade alanemist.
Mis peaks pensionär, kes saab pensioni, olema EL-i poolt, kui on teada ega pensionid ei muutu nagunii(eelpension)?
Miks siis üldse millegi poolt olla? Ilusast ilmast ju ka pension ei tõuse. Ja kas ta siis tõuseb EL-st välja jäädes? Kui siduda sedavõrd oluline otsus ainult ja ainult omaenda sissetulekuga, on väärtushinnangud oma riigi suhtes küll ebakindlad. Arvan, et liitumisel on pensionide suurenemise tõenäosus suurem kui väljajäämisel.
1409, 11.04.2003 09:11
EL Tuleviku Konvent tõenäoliselt ei jõua oma tööga lõpule Eesti euroreferendumi ajaks. Kuidas me saame hääletada asja üle mida üleüldse olemas ei ole veel? St pole juriidiliselt fikseeritud, millised õigused jäävad liikmesmaadele ja millised on EL-l kui tervikul. Isegi see ei ole selge (kuni põhiseadusliku akti vastuvõtmiseni Tuleviku Konvendis) kas tegemist on föderatsiooni, konföderatsiooni, valitsustevahelises koostööorgani vms.
Esimesele lausele võiks vastata, et arvan, et jõuab. Pealegi muutub EL pidevalt ja kogu aeg ja mingit muutust oodates jääksimegi otsustama.
Antonius, 11.04.2003 15:27
Nagu teada on praegustes EL maades 1000 elaniku kohta ca kolm korda rohkem autosid kui Eestis. Seetõttu suur osa praegusest EL kütuse aktsiisimaksust läheb keskkonna kaitseks.
Miks peab Eesti endale säärase kõrge kütuse aktsiisimaksu kehtestama lühikese aja jooksul, samal ajal kui autode arv 1000 elaniku kohta jõuab EL tasemele alles ca 15 aasta pärast?
Arvan, et autode arv 1000 elaniku kohta kasvab Eestis kiiremini. Kütuse hind tõuseb ja langeb ka praegu väga suurtes vahemikes. Kui Eesti oleks kehtestanud järk-järgulise aktsiisikasvu EL-i miinimumtasemeni jõudmiseks, ei oleks liitumisel kütuseaktsiisi enam vaja tõsta. Kogutud kütuseaktsiisi oleks saanud kasutada keskkonnakaitseks, sotsiaalpoliitikaks, praegu läheb see lihtsalt kütusefirmade kasumimarginaali. Sõnum kütusefirmadele oleks kohe pidanud algusest peale olema — tõstad hinda, soodustad kütuse salakaubavedu.
juhan, 11.04.2003 13:34
Kas tänaseid eestimaalasi tohib lubada euroopa liitu. Pean silmas igasuguse eetika puudumist, seaduste massilist mittetäitmist, politseitöö nõrkust, korruptsiooni, aidsihaigete rohkust, narkomaania levikut jne. Kas EL korraldab meie politseitöö selliselt, et oleks enam-vähem turvaline elada?
Tore küsimus. Probleeme on palju, aga tuhka pähe ei tohi endale raputada. Tuleb püüda paremuse poole. Tõsi on see, et lennates Euroopas olen ainult Eesti lennukites kohanud purjus, lällavaid ja ülbitsevaid inimesi.
Politseivaldkonnas on Euroopas väga tihe koostöö, mis sisuliselt tagab selle, et pagemine teise liikmesriiki ei võrdu pagemisega karistuse eest.
ksenofoob, 11.04.2003 12:39
Mis aastal saavad Türgi ja Venemaa Euroopa Liitu?
Türgi on küll kandidaatriik, aga liitumiskõneluste alustamist pole isegi otsustatud veel. Arvan, et mitte enne aastat 2010. Venemaa aga ei ole selleks isegi soovi avaldanud.
priit, treiali@hot.ee, 11.04.2003 12:37
Kas ja milliste põhjustel on Eesti delegatsioon nõustunud EL sooviga võtta liitumiseelsete ajutiste töölepingutega ametisse B ja A8 kategooria ametnikke ehk sekretäre ja algajaid töökogemuseta ametnikke.
Kuidas on plaanitud liitumisjärgselt seista rahvuslike huvide eest läbi esindatuse EL institutsioonides?
See, kuidas Euroopa Komisjon võtab tööle erinevatest riikidest töötajaid, ei ole olnud mingi läbirääkimiste teema.
Skeemi detailselt lahti seletada on keeruline, aga alates juba 16. aprillist on Eesti esindajatel võimalik osaleda kõigis EL-i töögruppides, esitada oma ettepanekuid ja avaldada arvamust väljatöötatavate õigusaktide osas. Esindatuse poole pealt ma probleeme ei näe. On inimesi, kes seda suudavad teha ja teevad. Minu jaoks on huvitavam küsimus, mis on need rahvuslikud huvid ja seda peab määrama valitsus ja riigikogu.
Üks eesmärk on saavutatud — kuidas edasi?
Alari Eskor, alari@kb.ee, 11.04.2003 11:07
Hei,
1.Miks me NSVL-ist ära tahtsime ja nüüd EL nii väga tahame?
2.Kas selline hind vabaduse eest pole mitte liiga kõrge?
3.Kui nüüd hääletusel tuleb EI, kas siis tuleb uus hääletus ja siis uus … jne?
4.Milline on teie nägemus Eestist ja eestlastest 10, 20, 30.aasta pärast? Milline on meie kui Eesti eesmärk?
5.Kas te näete ohtu võimu koondumises väheste kätte?
6.Miks EL meie vastu NII HEA on, et aina annavad meile raha?
7.Kas teid häirib EL ideoloogiline vastuseis USA-le ja see ,et üritame sõita mõlemas paadis?
8.Kuidas suhtute sellesse et EL toetab PVO-d ?
Tänan ja ootan vastuseid!
1. Küsimus sisaldab palju allküsimusi. Kas küsija siis ei tahtnud NSVL-ist ära? Või peaksime me tahtma nüüd NSVL-i tagasi? Väga üldistatuna on minu isiklik arvamus, et valik on loomulikult kas ida või lääs. Sellise valiku tegemine anno 2004 teeb väga raskeks, et maailm ei ole enam must-valge. Just seepärast küsisin ka ise eelmises vastuses — kui oleme EL-is kas teame, kuidas edasi?
2. Pole minu asi otsustada, mis on vabaduse hind.
3. Liitumise EL-iga paneb rahvahääletusele riigikogu. Kui hääletus annab negatiivse tulemuse, siis saab uut hääletust otsustada ikka ainult riigikogu.
4. Sellele peab vastuse andma ühiskondlik arutelu — meedia, intellektuaalid, valimised, tavapärane demokraatlik kodaniku initsiatiivi protsess.
5. Ei ole küll tunnetanud sellist ohtu Eestis.
6. Arvan natuke teistmoodi. Palju raha tähendab sageli ka palju probleeme. Aga küsiksin vastu — miks astub Skandinaavias alati ühiskond üksikindiviidi kaitseks välja, mitte aga Eestis. Miks lähevad meile nii vähe korda need, kes elavad meie kõrval. Eesti enda poolt vaesematele riikidele antav abi on Euroopa riikide hulgas kõige väiksem, jäädes kordades maha isegi Leedust, rääkimata jõukatest riikidest.
7. Ei häiri. Leian, et on hea kui maailmas on arvamuste paljusus. See on alati tagatiseks ka väikeriikide turvalisusele.
8. PVO on ju juba eilne päev. Hetkel on lausa loomisel Palestiina riik ja valitsus.
Vastaline, 10.04.2003 22:44
Kes senistest juhtivatest riigiametnikest on olnud kõige suuremad EL-iga ühinemise tagantässitajad? Ega see salastatud ole?
See ässitajate jutt jääb mulle natuke arusaamatuks. EL on Euroopa riikide poliitilise koostöö süsteem. Otsuse esitada liitumisavaldus EL-ile esitasid 1995. aastal poliitikud. Kõik hilisemad otsused on langetatud kas riigikogu või valitsuse tasandil. See on poliitiline protsess ja katsed tekitada ažiotaaži EL-ist kui ametnike projektist viitavad sellele, et ega ikka ei ole selge, kes Eesti riigis otsuseid teeb. Mida vähem seoses EL-iga midagi salastatakse, seda parem minu arvates.
ohmu, 10.04.2003 20:15
1. EL on loonud omaenda sõjalise jõu(Rapid Reaction Force — Praegu on oma esimesel missioonil Makedoonias).
Kas Eesti liitumisel Euroopa Liiduga võidakse siia tuua EL sõjaväe baas(id)?
2. Mida kavatseb EL ette võtta rahvastiku vananemise küsimuses? EL sisserändeseadus? Suur sisseränne Aasiast?
1. Ei oska öelda. Praegu pole selline küsimus isegi teoreetilisena kerkinud.
2. EL püüab piirata illegaalset immigrantide sissevoolu kolmandatest maadest. Mis puudutab legaalselt, so töölubadega tööletulevaid kolmandate riikide kodanikke (nt. eestlased Soomes), siis on iga liikmesriigi praktika erinev. Üks asi, mida püütakse ühiselt teha, on tagada tööhõive säilimine vanematele inimestele.
karin, karinvene@hotmail.com, 10.04.2003 19:57
Kas liitumine EL-ga tõstab/alandab Eesti sotsiaalset turvalisust? Kuidas?
Laskumata detailidesse arvan kindlalt et tõstab. Jälgides kui keerukate vastuolude kontekstis valmivad Eestis sotsiaalküsimusi käsitlevad õigusaktid, tundub, et ilma EL-iga liitumata poleks mitmetes neis üldse siseriiklikult kokkuleppele jõutud. Ei taha kellelegi näpuga näidata, kuna teema on alati siseriiklikult sensitiivne, aga arvan, et sotsiaalsete tagatistega kaetud töötaja on pikas perspektiivis ka tööandja seisukohalt parem kui täielik määramatus. Elab ju ka tööandja kodanikuna sotsiaalses keskkonnas. Ka tema kasutab ühel või teisel viisil riigi poolt antavaid sotsiaalseid tagatisi.
Dark, 10.04.2003 17:09
lp hr Streimann
Kasutaksin võimalust tänada Teid hea töö eest Eesti huvide esindamisel läbirääkimiste käigus EL-iga.
Kahjuks varjutab uudist liitumise heakskiitmise kohta Europarlamendis teade, et Vene saadik Nato juures kutsus üles Eesti ja Läti EL-ist välja jätma muulaste olukorra ja allkirjastamata piirilepete tõttu Venemaaga.
Käesolevaga paluksin Teie kommentaari, kas Eesti peaks veel jääma oma 1995.a pärit ühepoolse seisukoha juurde, et ta on nõus loovutama asjakohane territoorium Venemaale ka peale Nato-sse ja EL-i astumist, arvestades, et käesoleval ajal võib kindel olla, et Venemaa ei sõlmi lähiajal vastavasisulisi leppeid Eestiga?
Nimetatud ühepoolsetest ja leppega kinnitamata järeleandmistest oleks siis ohutu võimalus loobuda. Mitte territooriumi tagastamiseks, muidugi, vaid et võimalike vaidluste korral Venemaaga omada teatud kauplemisruumi. Milline on Teie seisukoht, kas liikmelisus NATO-s ja EL-is võimaldab Eestil kirjeldatud moel aktiivsemat ida-poliitikat teha. Kui Teie aga ei pea seda võimalikuks, kuidas siis Teie nägemusel võidab Eesti nimetatud poliitika EL-is ja Nato-s olles?
Ma ei ületähtsustaks seda Venemaa avaldust. Europarlamendi debatis ühinemislepingute hääletamisel ei kerkinud küsimus üles kordagi. Arvan, et Eestil on Euroopas väga palju sõpru, kes mõistavad meid ja ei jäta meid toetamata.
Mina siiski ei kaotaks lootust, et piirilepingu sõlmimine Venemaaga on võimalik. Arvan, et piirilepingu vajalikkus on selge paljudele ka Vene pool. Mida võidaksime allakirjutamiseks valmis piirilepingust praegu taganedes?
Igal juhul on võimalik meil EL-i kaudu aktiivsemalt välispoliitikat ajada. See ei tähenda aga, et peaksime kahepoolsed suhted Venemaaga unustama. Oma asjade eest tuleb eelkõige endal seista, siis leiame mõistmist ja toetust ka teiste poolt.
juhan, 10.04.2003 18:06
1. EL astumisel oleme kogu liidu väikseim ja vaeseim riik. Kas Teie arvates EL suudab seda vahet vähendada ning kuidas see tavainimese elus peegeldub?
2. Iraagi kriisi alguspäevil oli selge sõnum Saksa ja Prantsumaa poolt, et Eesti on Iraagi sõda toetades valinud vale poole. Kas see on Teie arvates märk sellest, et EL on mõned riigid “võrdsemad” kui teised?
1. Kindlasti suudab. Loodan, et see ei peegeldu tarbimismentaliteedi süvenemises.
2. Alati on riike, kes arvavad, et nad on võrdsemad kui teised. See ei tähenda, et nad seda on.
Olen sageli kogenud, kuidas poliitikud ja riigijuhid teiste riikide vastu oma avaldustes kriitilised on. Sellised avaldused on sageli emotsionaalsed ja isikust sõltuvad. Ja diplomaatia praktikas ei tähtsustata neid üle.
Pärdik, 10.04.2003 17:22
Kas kod. A. Streiman teadvustab, et tema senine tegevus sarnaneb tõsiselt riigireetmisega?
Kas kodanik Pärdik või kes ta iganes on süüdistab?
Mina, 13.04.2003 17:32
1) Kuidas on võimalik välja astuda EL-st
2) Milline garantii on et otsuseid ei hakka tegema ainult suurriigid?
1. Sai vastatud juba eelnevalt.
2. Garantii on, et väikeriikidel on oma huvid, et nad hoiavad ühte ja selgelt oma huvisid väljendavad.
fleea, 13.04.2003 19:31
Igal asjal on konkreetsed põhjused liitumiseks…nimetage vähemalt viis konkreetset põhjust euroopa liitu astumiseks? kas see jätab Eestist ikkagi iseseisva riigi???
Pole vahet, kas nimetaksin neid põhjuseid viis või 50. Minu eelistus oleks esiteks leida sõpru ja liitlasi riikide hulgas, kellega me jagame geopoliitilist saatust. Teiseks tagada, et meie eest ei otsustataks ilma meieta. Kolmandaks tagada, et Eesti ei muutuks tigedaks endassesulgunud isolatsionistlikuks ühiskonnaks, vaid oma avatuse kaudu säilitaks konkurentsivõime. Neljandaks — ainult raskes Euroopa konkurentsis enda eest seistes saab meis tugev tulevikuga riik ja ühiskond, sest ainult konkurents sunnib meid ennast kokku võtma. Viiendaks säilitada vähemalt lähiaastateks majandusliku heaolu tõus, mis seni on põhiliselt baseerunud välisinvesteeringutele Euroopa riikidest.
Aivar, 12.04.2003 14:41
Kui EV Valitsus alustas kampaaniat EL-ga liitumiseks, siis toodi üheks mõjuvaks ja minu arvates ka *ainukeseks mõjuvaks* põhjuseks nn. Venemaa poolt tulev oht. Tahaksin teada nüüd, kus see oht seoses Eesti liitumisega NATO-ga on sisuliselt olematu:
1.mis oli tollal ja ka praegu *tegelik* põhjus iseseisvumisest loobumiseks?
2.Kas EV Valitsusel oli üldse mandaat nende läbirääkimiste pidamiseks, mille tulemusena eesti rahvas, kui suveräänsuse kandja kaotab iseseisvuse?
Ma pole kunagi arvanud, et peaksime EL-iga liituma oma hirmude tõttu Venemaa suhtes. Tõsi — need hirmud ilmselt on meie alateadvuses olemas ja läheb aastaid enne kui neist lahti saame. Vaatame jällegi maailma väga must-valgelt, seostades oma hirmud otsese sõjalise sekkumisega. Aga mida teeme siis, kui Venemaa otsustab kasutada ridamisi majandussanktsioone Eesti vastu, milleks on palju võimalusi. Kellega suhtleme siis — kas müüme NATO riikidele kahureid? Ei tohiks vaadelda riigi tulevikku ainult sõja ja rahu kontekstis. Sõjapidamise vahepeal tuleb ka midagi teha. Ma ei tea ka, et keegi oleks kusagil iseseisvusest loobunud. Mandaat läbirääkimisteks tuleneb rahva poolt paika pandud riigikogust ja riigikogu poolt paika pandud valitsuse otsustest. Liitumise üle langetab otsuse rahvas rahvahääletusel.
hull, 11.04.2003 17:27
Nimetage liitumise negatiivseid tagajärgi ja mida nende vastu teha annaks kui liitumine vältimatuks osutub?
Miks seda ei tehtud juba läbirääkimiste faasis?
Eks ka neid võib loetleda vähem ja rohkem. Ise näen probleemsematena nö mastaabiefekti. Oleme väike riik ja harjunud toimetama väikeste probleemikestega, tõsi paraku küll mitte ennetavalt, vaid sageli tagantjärgi. Kurb-naljakas oli see, kuidas aastaid tagasi vehklesime maailmas olukorraga, et meil pole narkomaaniat. Mida räägime täna? Sama mitmete muude probleemide kohta, mis näiliselt tabavad teisi ja mitte kunagi meid. Liitumisläbirääkimised kahjuks ei muuda inimeste mõtteviise. Mastaabi juurde tagasi tulles on selge, et Euroopa riikides on ridamisi probleeme, mis meie väikesesse ühiskonda üle kandes võivad võimenduda. Siia hulka kuulub nii suuremastaabiline finantskuritegevus kui ka raskused konkureerimisel rahvusvahelise suurettevõtlusega. Nagu ka ülalpool viidatud, näen ka probleeme, et Eesti väikeses ühiskonnas, kus seni on domineerinud ainult üks eesmärk — EL ja NATO, võib tekkida väike identiteedikriis — kuidas edasi?
TM, 11.04.2003 15:59
Millised EL-i riigid konkreetselt ei kavatse piirata Eesti kodanikele tööjõu vaba liikumist pärast Eesti EL-iga ühinemist?
Kas on plaanis kehtestada vastuaktsioonina piiranguid kuuldavasti Saksamaa ning Austria suhtes, kes olevat-plaanivat piirata tööjõu vaba liikumist uute EL-i liikmesriikide kodanikele?
Kas antud plaanitavate piirangute näol Saksamaa ning Austria poolt pole tegemist diskrimineerimisega rahvuslikul alusel? Ehk teisisõnu, kas Saksamaa ja Austria leiavad, et laienenud EL-is peaks rakendatama EL-i mängureegleid valikuliselt, tekitades sellega privileegidega riikide kodanike grupi?
Millised riigid ei kavatse piirata — sellist kavatsust on deklareerinud Rootsi, Taani, Holland, Suurbritannia, Iirimaa.
Piirangud on võimalikud, kui me neid soovime. Otsuse peab tegema valitsus. Midagi seni otsustatud ei ole. Saksamaa ja Austria poolsed piirangud ei rakendu rahvuslikul alusel, vaid rakenduvad kõigi liituvate riikide suhtes va Küpros ja Malta. Ma ei pea neid piiranguid vajalikeks ja Eesti oli viimane kandidaatriik, kes nendega nõustus.
tobe, 13.04.2003 20:39
Kas EL suudab panna mingi piiri meie ametnike ja riigiaparaadi asjatundmatusele, omakasupüüdlikkusele, korruptiivsusele, raiskamisele ja lollusele?
Ametnik, ärimees, poliitik, telestaar, IT-spetsialist on kõik ühe ja sama eestlase erinevad näod. Mina küll ei soovitaks pidevalt eestlaseks olemise üle alaväärsuskompleksi tunda. Piiri lollustele peame ikka panema kõigepealt ise ja püüdma olla homme paremad kui täna. Ja kui me seda tõesti ei suuda, eks siis võib ju EL-ilt abi küsida.
probleem, 13.04.2003 19:58
Nimetage palun ka viis konkreetset probleemi, mida näete liitumisega Eestile kaasnevat, millele pole veel lahendust leitud.
Küllap probleeme on, aga minuni ei ole küll jõudnud midagi sellist, mille vastu ei oleks püütud midagi ette võtta.
kalmer, kalmer@kliinikum.ee, 13.04.2003 15:17
Sooviks teada, kas on sellist fondi, mis toetaks Tartusse Jaamamõisasse noorte spordiväljakute rajamist
Arvan, et sellise fondi kindlasti leiaks, aga peast küll ei oska öelda. Soovitaks uurida Tartu linnavalitsusest. Idee järgi peaks igas suuremas omavalitsuses olema keegi, kes oskab nõu anda EL-i fondidest raha taotlemise kohta.
merca, merca9@hot.ee, 13.04.2003 14:26
Kas turud kui niisugused jäävad alles ka Euroopa Liidus?
See on väga hea küsimus. Tulevad kohe meelde meeletu valikuga kalaturud Maastrichtis ja suuremates Hollandi sadamates. Rääkimata Pariisi linnaosade turgudest või ka pisikestest jõululaatadest Austrias, Saksamaal. Minu unistus oleks, et näeksime selliseid toredaid kohti kunagi ka Eesti linnades.
Veel üks, 13.04.2003 13:20
Kas Teile ei tundu et on Eestile kahjulik liituda liiduga kus kahe suurema maa esindajad (Inglismaa Prantsusmaa) on avalikult liitunud rahvusvahelistes küsimustes meie põlisvaenlase Venemaaga?
Sõpradest ja vaenlastest räägib väga targalt Eesti film “Viimne reliikvia”. Aga püüdes vastata konkreetsele küsimusele, siis ei tea ma küll, et oleks mingi uus liit Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel ja meie mälestused probleemidest minevikus Venemaaga ei võta paraku kuidagi ära vajadust suhelda Venemaaga ka tulevikus. Muuseas — kas oleme kunagi julenud mõelda olukorrast, kus Venemaa võib näiteks olla kõigiti demokraatlik, Eestist kõrgema heaoluga kõrgelt arenenud ühiskondliku mõtte ja majandusega riik. Miks lähtume alati eeldusest, et ta seda ei ole või ei suuda olla.
annemumm, 13.04.2003 12:11
Missugused on Euroopa kultuuripoliitika põhimõtted?
Neid on vähe, aga põhiliselt püütakse aidata liikmesriikidel seista vastu hollywoodilikule invasioonile ja toetatakse omariiklikke projekte.
Triin, tricksy@hot.ee, 13.04.2003 08:57
Olen pannud tähele, et suurem osa minu tutvusringkonnast on EL vastu. Ise olen siiski poolt. Mis saab siis, kui hääletatakse EL vastu ning kui tõenäoline see on?
Alati on lihtsam olla millelegi vastu. Ei pea ka millegi eest hiljem vastutama. Elik vastus küsimusele on — sellisel viisil valitakse lihtsamana näiv lahendus täna ja ei võeta vastutust homse ees. Ma ei pea siiski seda väga tõenäoliseks, kuigi vastutustundetuid Eestis tõenäoliselt piisab ja ka selliseid, kellel on ükskõik.
Mis mõte?, 12.04.2003 19:36
Mis mõte on meil astuda mingisse laia Euroopa Liitu, kui sisuliselt otsustavad kogu poliitika kolm suurt — Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa, kellest üks pole vähem tagurlik kui teine?
Kindlasti ei langeta EL-is otsuseid Prantsusmaa, Saksamaa ja Venemaa. Venemaa pole üldse liidu liigegi.
Tõsiasi on see, et suurriigid EL-is on pidevalt mures selle üle, et nende häälte osakaal otsustamisel võrreldes väikeriikidega on väiksem ja väheneb uute väikeriikide liitumisel veelgi. Pigem näevad paljud Euroopa väikeriigid probleemi selles, et suurriigid võivad hakata koostööd tegema üldse väljaspool EL-I, mis muudaks väikeriikide mõju olematuks. Ja veel — mina küll ei ruttaks andma sellist hinnangut kolmele riigile nagu küsija. Mõelgem, milline on olnud meie rahva ja ühiskonna roll ajaloos ja mõelgem selle peale, milline on see olnud teistel Euroopa rahvastel.
majaomanik, 12.04.2003 19:21
Maja- ja korteriomanikud on sisuliselt Eesti linnade omanikud. Miks keegi nendega euroliidust ei vaevu rääkima? Kuni omanikud ei tea, milliseks kujuneb tulevikus meie elamumajanduspoliitika, ei tunne nad ilmselt sügisel erilist vajadust ka euroreferendumist osa võtta.
Eesti linnade omanikud vist mugandatud kujul on pigem siiski omavalitsuste valijaskond. Elamumajanduspoliitikat kui sellist EL ei reguleeri.
ludvig, 12.04.2003 13:49
Räägitakse küll, kuna liituvad riigid korraldavad referendumi, ratifitseerivad liitumislepingu, aga kuna ratifitseerivad selle praegused liikmesriigid? Kas siin võib takistusi tulla, sisulisi või ajalisi?
Kas kõik liituvad riigid korraldavad referendumi? Kas referendum on kohustuslik?
Praeguste liikmesriikide puhul sõltub ratifitseerimisaeg nende parlamentidest. Mõned Skandinaavia riigid on plaaninud seda teha juba enne käesoleva aasta suve. Ma ei usu, et takistusi tuleb, et leping jõustuks, peavad kõigi riikide ratifitseerimisdokumendid olema üle antud lepingu depositaarile — Itaalia valitsusele 30 . aprilliks järgmisel aastal. Liituvatest riikidest ei korralda referendumit ainult Küpros.
