Laevahukku uurinud Lehtola ütles ajalehele Ilta-Sanomat, et Estonia huku otsene põhjus selgus juba mõni päev pärast katastroofi. Õnnetuse uurijad ja politseinikud küsitlesid pääsenuid kohe pärast õnnetust, et saada võimalikult täpne pilt juhtunust.

"Ja kui üks neist ütles, et nägi, kuidas Estonia uppus, ahter ees ning ilma käilavisiirita, siis teadsime, mida otsida. Hoidsime veel selle info avalikkuse eest salljas ning saatsime mehitamata allveelaeva asja uurima."

Lehtola on aastate jooksul kuulnud palju vandenõuteoooriad. Neist tavalisim on see, et Estonia visiir purunes plahvatuse tõttu. "See on jama ning see vandenõuteooria on ümber lükatud. Visiir tõsteti veest üles ning keskkriminaalpolitsei tegi sellele värviekspertiisi, tõestamaks, et seal pole lõhkeaine jälgi."

Lehtola usub, et kui Estonia tõstetaks tervenisti üles, saaks õnnetuse kohta teada lisadetaille. Üldpilt jääks aga samaks.

Aga mida arvab katastroofi uurinud mees pärast 20 aastat - kas visiiri purunemisega oli Estonia saatus lõplikult otsustatud? "Meresõiduasjatundjad on olnud arvamusel, et laeva kaptenisillal ei teatud, et visiir on ära tulnud. Seetõttu keerati laevanina vales suunas ning vesi tungis sisse veelgi kiiremini. Kui laev oleks keeratud taganttuulde, oleks Estonial olnud kasvõi väike võimalus pääseda," tõdes kogenud uurija.

Praegu 75-aastane Lehtola osales täna koos 40 soomlasega Tallinnas Estonia ohvrite mälestustseremooni