Jürgen Ligi meenutab Estonial hukkunud vend Priitu: ta elas kuidagi väga kiiresti
Jürgen Ligi ütleb Estonial hukkunud vend Priitu meenutades, et vanem vend elas kuidagi väga kiiresti, mis tagantjärele oleks nagu märk süngest ettemääratusest.
"Vend oli must vaid pisut üle aasta vanem, aga küpsuselt, vastutustundelt, eluvalikutelt palju enam," meenutab Jürgen Ligi venda.
Oma koolitee, huvi- ja harrastuste poolest käis Jürgen vanema venna Priidu jälgedes. "Palju on öelda, et ta oleks olnud mu eeskuju - ma ei lootnudki saada temaga võrdseks," tunnistab ta.
"Ta elas kuidagi väga kiiresti, mis tagantjärele oleks nagu märk süngest ettemääratusest," kõneleb Jürgen Ligi vennast. "Juba väiksena luges ta läbi kooli ajalooõpikud ja palju muid raamatuid, käis onuga arheoloogiliste väljakaevamistel, hakkas varakult hästi õppima, tegi moraalseid valikuid. Kergejõustikus jõudis ta kiiresti tulemusteni ja Eesti noortekoondisse, lõi juba ülikooli ajal perekonna ja pühendus tõsisematele asjadele. Ta kodu ja pere asendasid mulle perekonda ajal, kui mul endal polnud veel midagi."
Spordis jõudis noorem vend vanemale järele
Jürgen Ligi tõdeb, et jooksurajal meeldis talle, kui Priit oli kiirem, aga selle eest püüdis ta vanemast vennast rohkem treenida ja järgi teha Priidu tulemusi samas eas.
"Juuniorina jõudsin talle järele, aga kui meeste koondisse pääsesin, olid temal juba pere ja teadus esikohal," lausub Jürgen Ligi.
Veli Priidu varane ajaloohuvi jätkus verinoorelt kandidaadikraadiga Leningradi ülikooli juurest ja Stockholmi doktorantuur oli juba väga eriline. "Paistis, et tipud, mille võtsid me kadunud akadeemikust vanaisa ja professorist isa, oli vaid aja ja vormistamise küsimus. Aga sellest ei saa me kunagi täpsemalt teada," nendib Jürgen Ligi nüüd.
Isa Herbert Ligi oli nimelt ajaloolane ning kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud.
Uudis katastroofist tundus ebareaalne
Jürgen Ligi tunnistab, et 20 aasta eest hommikul raadiost kuuldud laevahuku uudis ei tahtnud kohe pärale jõuda. "Värsked uudised sai tol ajal kätte raadiost, mis kuulus hommikusse rutiini," meenutab ta. "Laevahuku uudis ei tahtnud kohe pärale jõuda. Selline katastroof oli liiga ebareaalne ja kõlas kauge või ajaloolisena, ehkki mul endalgi oli temaga selja taga õppe-, töö- ja võistlusreisid."
Jürgen Ligi sõnul polnud Estonia ka lihtsalt laev, vaid kriisis Eesti suur aken heaollu ja tulevikku.
"Mu esimene selge mõte ja esimesed sõnad olid, et Priit võis seal peal olla. Vend elas Tallinnas, mina Saaremaal, aga mõte läks temale," avab Jürgen Ligi oma mälestust. "Teadsin, et ta oli millalgi minemas Rootsi arheoloogia doktorantuuri. Tal polnud telefoni, mobiilist rääkimata, ise olin kiirustamas Kuivastu praamile, aga tormi tõttu ei liikunud kohe ka see. Mäletan ootamist sadamas ja sõitu, kus tõde jõudis pärale tundidega autoraadiost, kui päästetute väike arv ja nimed selginema hakkasid."
Jürgen Ligi viitab ühele Lennart Meri intervjuule, milles president rääkis, et Priidu 14-aastane tütar oli saatnud presidendile kirja palvega laev üles tõsta.
Priit Ligist jäid maha abikaasa ja neli last.
