Olgu palgalõhe suuruseks Eurostati pakutud 30 protsenti või Eesti Panga arvestatud 12 protsenti võrdse töö eest, fakt on see, et selle ruineeriv mõju jääb. Väikeses riigis, kus on probleemiks ajude väljavool ja sellest tulenev häda tööjõu kättesaadavusega, ei saa me endale lubada, et kohtleme naisi odavama tööjõuna.

Eriti irooniliseks muudab sissetulekute vahe asjaolu, et Eesti naine on enamasti mehest haritum ja juba sajandeid harjunud meestega võrdset (või kohati suuremat) koormat kandma. Peab ju hea naine ikka toitma mehe ja suure lastekarja.

Paraku on läbi ajaloo olnud nii, et kui otsustamiseks läheb, astub „õige" lambasihver mitu sammu tagasi ning laseb mehel sõna maksma panna. Liiga tihti toimub sama ka palga küsimise ajal, sest vastasel juhul ei oleks laual seda masendavat palgalõhet.

Lisaks on naiste esile kerkimine meie kandi ajalooliste traumade tõttu pigem taunitud ja seda ka sõsarkonna enda seas. Sestap võib aru saada, miks arvatakse, et seda kalakest - va palgalõhet - kas pole olemas või on ta vähetähtis.

Järgnevalt toon välja mõned punktid, miks palgalõhe tuleks dieedile panna. On ju 21. sajand ning Pearu ja Andres vajavad enda kõrvale veidi paremini teenivaid naisi, et mitte nii vara kalmistule kolida.  

1.     Sa saad rohkem raha. Palgalõhe muutub sageli nähtavaks alles siis, kui perre sünnivad lapsed. Kõige suurema löögi all ongi perekonnad, kus on mitu last ja seega piiratud ema võime tööl käia.

Meestele: kui palgalõhe oleks väiksem, saaks naine selle võrra rohkem pere eelarvesse panustada. Seega jääks sul rohkem raha kätte.

Meeste arvelt naistele palgalisa maksmise asemel võiksid asutused ja ettevõtted hoopis oma palgapoliitikat kaasajastada. Kui pidevalt on probleemiks heade töötajate nappus, siis adekvaatne palk on üks argumentidest, mis inimesi kohal hoiab. Muide, ka USA president Barack Obama ütles, et palgalõhe lööb perekondade rahakotte.

Naistele: sul oleks rohkem raha. Sa võiksid olla märksa iseseisvam ega peaks majapidamisele või lastele minevate kulutuste jaoks küsima raha mehelt või vanematelt. Kui su elu prints miskipärast konnaks moondub või traagiliselt lõpetab, on tugevama majandusliku seisu puhul paremini kindlustatud nii sinu enda kui ka su laste tagala. On ju Eestis kurb reaalsus, et lapsed sünnivad emale ja tema peab olema eesliinil, et nende vajadusi katta.

2.     Palgalõhe kadumine ei pea tähendama probleeme lähisuhtes, nagu on täheldatud mõnedes naistele suunatud kolumnites. Ehk - kaasajal (kui üldse iialgi) ei pane hea mees metsa poole plagama, kui naine peaks hakkama rohkem raha teenima. Vastupidi, Ameerikas läbi viidud uuring näitab, et võrdsem panus pereellu tagab õnnelikuma ja harmoonilisema kooselu.

Meestele: sul oleks naine, kes on majanduslikult märksa iseseisvam. Olen rääkinud mitmete meestega, ka end šovinistideks nimetavatega. Majanduslikult hästi toime tulev naine, isegi kui ta peaks teenima mehest rohkem, ei ole endas kindlale mehele mingi oht.

Hästi teeniv naine tähendab, et sul võib tekkida võimalus osa oma töökoormusest ajaks ringi vahetada ja tegeleda inimeste või asjadega, mis sulle tõeliselt olulised on - pere, sõbrad või hobid. Enda varakult hauda töötamine pole kuigi nutikas.

Naistele: sul oleks rohkem vabadust oma elu üle otsustada. Kui partner paneb suuremat palganumbrit pahaks, võiks see olla esimene ohumärk võimalikust ebatervest suhtest. Ka säästab see su mehe tervist, sest ületöötamisest tingitud stressiga seotud haigused on Eesti meeste surmastatistikas esikohtadel.

3.     Parem palk annaks naistele rohkem võimalusi end Eestis teostada. See tähendab, et nad ei peaks minema tööle mõnda sotsiaalselt arenenumasse riiki. Seega voolaks Eestist ära vähem ajusid, keda siingi hädasti vaja on.

Meestele: tublide Eesti naiste välismaale kolimine käib ju kõikidele närvidele? Ärgem laskem neid minema, maksame neile väärt töö eest väärt palka.

Naistele: kas pole mitte kurb, et juba üsna mitu sõbrannat on peaaegu et jäädavalt Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud? Sa tahaksid ju tegelikult elada kodus, oma inimeste keskel ja õpetada oma lastele eesti keelt. Võrdsemad võimalused tööl ja selle tasustamisel on kindel argument, miks Eestis olla või siia välismaal kogemusi omandanuna naasta.

4.     Palgalõhe kahaneb, kui tekivad paremad viisid töö ja pereelu ühildamiseks. Palgalõhel on siiani lastega naiste nägu, sest pigem astuvad nemad karjääriredelil pulga võrra allapoole, et leida aega koduse tasustamata, kuid äärmiselt olulise töö tegemiseks - laste kasvatamiseks ja majapidamistöödeks. 

Polariseerumine igapäevaelus, kus mees on pikad päevad tööl ja naine kodus laste ning pidevalt taastekkiva korralageduse keskel, tekitab tülpimust, väsimust ja teineteise mittemõistmist. See võib saada lähisuhtele saatuslikuks.

Meestele: sa ju ei taha, et su naine muutuks vastu tahtmist nüristunud kodukanaks? Nõua (koos naisega, muidugi) omavalitsustelt paindlikumaid lastesõime võimalusi. Nii saab naine käia tööl ja hoida alles kvalifikatsiooni, teenida veidi raha ja lapse varakult sotsialiseerida.

Kuna lapse said ka sina, siis nõua oma ülemuselt, et järgmise nohuralli ajal saaksid hoopis sina lapsega koju jääda. See teeb ka väiksemaks võimaluse, et kui sinu organisatsiooni kandideerib tööle lastega naine, siis ei lükata tema CVd kusagile hunniku põhja märkega, et laste tõttu ei saa temast nagunii korralikku töölooma.

Naistele: sa armastad üle kõige oma lapsi, kuid ka oma tööd ja ametit. Seda isegi siis, kui ametiks on lillepoe müüja ja mitte maailma päästev raketiteadus. Kui tahad, oled lastega kodus, aga vahel oleks hea end veidi ka tööalaselt harida? See kindlustab sind matsude vastu tulevikus.

Me ei taha mõelda negatiivsele, aga kuna pooled meie abieludest lahutatakse, siis on igal naisel kaval kindlustada end natukenegi võimaliku üksikvanemluse vastu. Selline olukord ei pruugi alati tekkida lahkumineku tõttu, vaid vahel ka traagilistest õnnetusest või haigusest tingituna (vt ka meeste stressi ja haiguste seos ning lühem keskmine eluiga). 

5.     Sa õpid oma väärtust paremini tunnetama - ja see kehtib mõlema soo juures. Võitlus palgalõhega on sarnane ametiühingute liikumisega, mis on Eestis mitmetel aladel veel lapsekingades. Samas on just koondumine see, mis aitaks süstematiseeritult suurte firmade vastu võidelda.

Meestele: arutelu palgalõhe üle on muu hulgas ajendanud küsimuse, miks näiteks päästeametnike palgad on väga madalad. Mis on tähtis ja mis mitte, tuleb raha ümberjaotamisel alati kaaluda ja seega nõuab raha juurde saamine korralikku trummitagumist. Kui üks osapool hakkab enda eest võitlema, ärgitab see ka teisi.

Naistele: palgalõhe kriitikud ütlevad, et selles on sageli naised ise „süüdi", kuna ei oska enda eest seista. See on vaid pool võimalikust tõest. Sageli nad ei tea, et üks töövõtja versus jäik süsteem ongi samahästi kui ette kaotatud lahing. Ametiühinguliikumine võib olla üks viis, kuidas konsolideeruda ja oma tahtmist paremini kätte saada.

Lõpetuseks lookene ühest Eesti kollektiivist, mis koosnes peaasjalikult naistest. Nad olid väga rahulolematud oma väikeste palkadega, kuid kui raha juurde taheti, vastas boss üheselt: mida veel, teil on ju rikkad mehed? Naised panid seljad kokku ja moodustasid ise pisikese ametiühingu ja nende nõudmised palgale rahuldati kohe.

Siit ka korralik õppetund: helesiniseid alustassiääri päriselus ei eksisteeri: esimene kord tuleb ikka ise käed puusa panna. Ja äkki polegi siis elementaarset võrdust enam nii palju vaja meelde tuletada.