14. PÄEV: Heimar Lenk selgitas, kuidas Valgevene dressipükse saada
1. Reede on mulle natuke kergem päev, mis mõeldud tööks valijatega. Nii oli aega hommikul üks korralik hirsipuder keeta. Harjusin selle pudruga Vene sõjaväes ära, seal pakuti seda tihti ja nüüd igatsen aeg-ajalt jälle proovida. Pudru keskele tegin väikese võisilma ja lahjat 10- protsendist hapukoort panin peale. Keele viib alla, nii hea. Suure klaasi piima jõin kõrvale. Väga hea hommikusöök. Maksma läks ka vähe. Hirss 1 kroon, või 1 kroon , hapukoor 1 kroon ja piim 3 krooni. Kokku vaid 6 krooni.
2. Lõunat tegin seekord nii, nagu mõned kommentaatorid soovitasid. Ostsin kaks toorest kanakoiba, millest ühe panin potti ja hakkasin suppi tegema. Kuni kana kees, pruunistasin hulga sibulat ja porgandeid. Kolm kartulit koorisin ja panin supi sisse. Peoga viskasin nuudleid ka otsa, nii umbes 100 grammi. Igavesti vahva supp tuli välja. Väga kalliks ei läinud ka, kuigi kanakoivad ostsin Säästumarkestist, mitte turult. Polnud aega minna. Kaks kanakoiba maksid 34 krooni, üks seega 17 krooni (kaalub 400 grammi). Sibul 50 senti ja porgand 1 kroon. Kartul 1 kroon 50 senti, 100 grammi nuudleid 1 kroon. Pipar, sool, petersell 1 kroon. Sain 2,5 liitrit suppi. Kokku 22 krooni.
3. Õhtupoolikul jõin oma kella viie tee ka ära. Must tee meega 1 kroon ja neli viilu Kirde saia 1 kroon. Marika moosi panin peale, kuid seda kuludesse ei arvesta. Kokku 2 krooni. Terve päeva toit läks maksma 30 krooni. Täpselt normi piires.
14 päevaga olen toidu peale kulutanud 368 krooni 80 senti.
17 päeva ootab ees ja nende jaoks on alles 631 krooni 20 senti.
Dressidega läks asi hulluks. Helistavad ja meilivad, et kus turul ja millise leti pealt pükse saab. Seletan, et mõlemal, nii Balti jaama kui Tallinna Keskturul on Valgevene dressipükse, retuuse ja muud mõnusat pudipadi saada, aga suurem valik on Keskturul. Mina olen sealt palju asju ostnud. Põnev on ka venekeelsete raamatute valik. Igasugu nõidumise ja ärategemise õpetusi, tervisliku eluviisi õpikuid ja palju vene klassikat on müügil. Kel asja vastu huvi, võib vaatama minna, kindlasti leiab midagi.
Balti jaama vanakraami turg on muidugi omaette vaatamisväärsus. Vanadest heliplaatidest alates ja kaasaja kosmeetikaga lõpetades, võid sealt kõike saada. Kui ainult küsida oskad. Müüjad räägivad enamuses vene keelt, kuid eesti ja soome keeles saab ka kõik asjad aetud. Soomlasi on palju kohal. Vahel tulevad kohe bussiga.
Toit on turul muidugi odavam ja mis ka tähtis, seal on alati kõik värske. Mulle meeldivad väga venelaste hapukurgid ja marineeritud küüslauk. Haruldane sakuska napsi kõrvale. Aga mina ei tohi sellest praegu veel mõelda!
