© Guardian News & Media

Vene diplomaadid pidasid möödunud aastal Londonis salajasi läbirääkimisi Julian Assange´ile lähedaste isikutega, et hinnata, kas oleks võimalik aidata tal Suurbritanniast põgeneda.

Kavandati esialgne plaan, mis nägi ette, et Wikileaksi asutaja viidaks Ecuadori Londoni saatkonnast diplomaatilise sõiduki abil salaja minema ja toimetataks teise riiki.

Mitmete allikate sõnul oli üheks lõplikuks sihtkohaks Venemaa, kus Assange´i ei ähvarda oht Ameerika Ühendriikidele väljaandmise ees. Plaan hüljati, kuna selle teostamist peeti liialt ohtlikuks.

Ühe allika väitel kavandati Assange´i väljatoomise operatsiooni 2017. aasta jõululaupäeva õhtuks, see oli seotud Ecuadori ebaõnnestunud katsega anda Assange´ile ametlikku diplomaadistaatust.

Vene ametnikke seotus plaani haudumisega tõstatab uusi küsimusi Assange´i seotusest Kremliga. Wikileaksi toimetaja on võtmeisik USA kriminaaluurimises, mille raames hinnatakse, kuidas Venemaa üritas mõjutada 2016. aasta presidendivalimiste lõpptulemust.

Vene ametnikke seotus plaani haudumisega tõstatab uusi küsimusi Assange´i seotusest Kremliga.

Uurimist juhtiv eriprokurör Robert Mueller esitas juulis kriminaalsüüdistuse 12 Luure Peavalitsuse (GRU) ohvitseri vastu, kes väidetavalt häkkisid presidendikampaania ajal Demokraatliku Partei arvuteisse.

Süüdistus väidab, et häkkerid saatsid Wikileaksile edasi Hillary Clintonit häbistavad e-kirjad. Andmete üleandmise asjaolusid jätkuvalt uuritakse.

Muelleri järgi avaldas Wikileaks “üle 50 000” Vene spioonide poolt varastatud dokumendi. Neist esimene osa laekus 2016. aasta 14. juulil krüptitud manusena.

Assange on Venemaalt varastatud kirjade saamist eitanud.

Assange´i põgenemisplaani üksikasjad on hägused. Kaks Ecuadori saatkonna siseeluga kursis olevat allikat ütlevad, et Moskvaga sidepidamise kontaktisikuna töötas Fidel Narváez, kes on Assange´i lähedane usaldusisik ja teenis veel hiljuti Ecuadori Londoni konsulaadis.

Guardianile antud intervjuus eitas Narváez, nagu oleks ta olnud kaasatud Venemaaga peetud kõnelustesse Assange´i äratoomise üle.

Narváez ütles, et külastas Vene saatkonda Kensingtonis sel aastal kaks korda, kui kuulus suuremasse gruppi, mis koosnes “20-30 erinevate riikide diplomaatidest”. Tegu oli “avalikke kohtumistega”, rääkis ta, mis leidsid aset “Briti-Vene kriisi ajal” - viide Sergei ja Julia Skripali novitšoki-mürgituse juhtumi järelmõjudele märtsis.

Allikate sõnul nägi salaplaan ette Assange´ile diplomaatiliste dokumentide andmist. Nii saanuks Ecuador väita, et talle kehtib diplomaatiline puutumatus. Diplomaatiline sõiduk pidi Assange´i saatkonnast peale võtma.

Neli erinevat allikat kinnitasid, et Kreml oli valmis plaani toetama - sealhulgas ka võimalust lubada Assange´il Venemaale reisida ja seal elada. Üks allikatest ütles, et aruteludel täitis vahemehe rolli keegi Vene ärimees.

Samuti kaaluti võimalust, et Assange reisiks laevaga üle mere Ecuadori.

Varem oli Narváez seotud ohutu pääsetee tagamisega Edward Snowdenile, kes lekitas 2013. aastal NSA dokumente. Narváez andis endisele NSA töövõtjale loa, mis tagas talle ohutu tee Hong Kongist Moskvasse, kus Snowden lõpuks varjupaiga leidis. Siis väitis toonane Ecuadori president Rafael Correa, et Narváez oli loa andnud ilma valitsuse teadmata. Hispaaniakeelne telekanal Univision raporteeris, et Narváez reisis Moskvasse samal päeval, kui Snowdenile ohutu liikumise dokumendi andis; teised allikat on seda asjaolu kinnitanud.

Assange´i jõululaupäeva põgenemine tühistati vaid mõned päevad enne toimumisaega, väitis üks allikatest. Väidetavalt lendas Ecuadori luureagentuuri juht Rommy Vallejo 15. detsembril 2017 või selle paiku Suubritanniasse, et operatsiooni vaadelda, ja lahkus Londonist selle ärajätmise järel.

Veebruaris ütles Vallejo oma töökoha üles ja on nüüd usutavasti Nicaraguas. Ecuadoris on Vallejo uurimise all seoses 2012. aastal Correa poliitilisele rivaalile korraldatud väidetava inimrööviga.

Ecuadori uus president Lenín Moreno on öelnud, et tahab Assange´i saatkonnast lahkumist. Märtsis katkestas Quitos asuv valitsus tema juurdepääsu internetile ja kehtestas tema külalistele piirangud.

Ecuadori suursaatkonna korruseplaan Guardiani allika põhjal aastast 2015.

Assange´i esindav advokaat Melinda Taylor on Assange´i saatkonnas hoidmise hukka mõistnud. “See on šokeeriv, et Assange´i hoitakse umbes kaheksa aastat omavoliliselt kinni selle eest, et ta avaldas tõendeid sõjakuritegude ja inimõiguste rikkumiste koha. Suurbritannia võiks selle olukorra kasvõi täna lõpetada, tagades, et Assange´i Ameerika Ühendriikidele välja ei anta.”

Allikate kirjeldused selle kohta, kes Assange´i operatsiooni tühistas, on vastandlikud, kuid kõik nõustusid, et plaani peeti liiga riskantseks. Komistuskiviks osutus asjaolu, et Suurbritannia keeldus Assange´ile andmast diplomaatilist kaitset. Briti seaduste kohaselt on diplomaadid kriminaalkorras kohtu alla andmise suhtes immuunsed alles siis, kui Briti valitsus on nende diplomaatilisi volitusi tunnistanud ja kui välisministeeriumi on diplomaadistaatusest teavitatud.

Allikate kirjeldused selle kohta, kes Assange´i operatsiooni tühistas, on vastandlikud, kuid kõik nõustusid, et plaani peeti liiga riskantseks.

Tegu ei ole esimese korraga, kui Assange on Venemaalt varjupaika otsinud. Associated Press teatas möödunud nädalal, et Wikileaksi looja proovis saada Venemaa viisat. 2010. aasta novembris kirjutas ta alla kirjale, milles andis enda esindamise volitused “sõbrale” Israel Shamirile - oma vastuolulisele toetajale, kes andis Moskva ajakirjanikele edasi lekkinud USA välisministeeriumi dokumendid. Assange kirjutas, et Shamir toimetab tema passi Vene konsulaati ja pärast ka tagasi.

Toona seisis Assange silmitsi vägistamise ja seksuaalse väärkohtlemise süüdistustega, mille esitasid kaks naist Rootsis. Kui ta 2012. aastal ülemkohtus lahingu väljaandmise vastu kaotas, palus ta Ecuadori saatkonnalt varjupaika.

Assange on naiste süüdistused tagasi lükanud. Lõpuks lõpetasid Rootsi võimud mõlema juhtumi kriminaalasja aegumise tõttu. Assange´i ootab vahistamine, kuna ta rikkus oma kautsjoni tingimusi.

Donald Trump ülistas USA presidendikampaania ajal Wikileaksi Clintonit kahjustanud e-kirjade avaldamise eest. Guardiani käsutuses olevad konfidentsiaalsed külaliste logiandmed avaldavad, et 2016. aasta suvel kohtus Assange mitmete Vene kodanikega, sealhulgas Kremli rahvusvahelise propagandakanali RT juhtivtöötajatega.

2017. aasta märtsis avaldas Wikileaks USA luureorganisatsiooni CIA salastatud dokumendid.

Assange usub, et vandekohus mõistis ta selle ja teiste lekete eest süüdi nii, et tundlike materjalide jäi süüdistus salastatuks. Kui ta saatkonnast lahkuks, taotleks USA Assange´i väljaandmist, väidavad tema advokaadid.

Ecuadori valitsus keeldus lugu kommenteerimast.

Graafika Guardiani põhjal: Ats Nukki