VANA KULD: Eestlased valmistavad NASA-le kuuroboteid
Tänane Äripäev kirjutab, et Skype´i asutajad Ahti Heinla ja Janus Friis ning ettevõtja Allan Martinson on firmas Starship Technologies arendanud 15 kuud iseliikuvat pakikanderobotit, mis pretendeerib uue SKype´i tiitlile.
Ekspress mäletab, et robotite arendamise vastu näitas Ahti Heinla suurt huvi juba paar aastat tagasi, kui osales koos oma meeskonnaga kaks korda NASA kuuroboti konkursil. Taasavaldame ühe toonase loo (esmakordselt ilmus 09.05.13).
“Aega pole, iga minut on arvel!” kostab Ahti Heinla, Skype’i loojast IT-suurmeister, kelle kodu Tallinna kesklinnas näeb viimasel ajal välja kui mõne hullu tehnoloogiainseneri garaaž. Heinla on koondanud Eesti oma ala tippajud, osalemaks juunis USAs kosmoseagentuuri robotikonkursil NASA Centennial Challenge: Sample Return Robot, auhinnafondiga 1,5 miljonit USA dollarit.
Aeg tiksub. Meie poiste projekt Kuukulgur peab selleks ajaks olema valmis ja laitmatult töötama.
Heinla sõnul on Kuukulgur neljast robotist koosnev tiim, millel tuleb NASA ülesande järgi koguda võõralt planeedilt kiviminäidiseid. Roboteid testitakse Maal, kosmosesse esialgu midagi ei saadeta. Aga võistlustingimused ütlevad, et tehnoloogiaid, mis Marsil või Kuul ei töötaks – näiteks GPS või kompass –, kasutada ei tohi.
Maarjamaa kuurobotite kallal töötab kamp häkkereid ja mehaanikainsenere, lisaks Heinlale veel Tõnu Samuel, Robotex 2013 võitja Ronald Tammepõld, Robotex 2007 võitja Rasmus Raag, Ivo Liivik, Märt Liivik ja Tiit Liivik. Heinla hindab ülesande jõukohaseks. Ehkki asja kallale asuti alles aastavahetuse paiku, on tänaseks 80 protsenti robotitest valmis. “Kuu aega on jäänud ja pehmelt öeldes – logeleda ei saa,” tunnistab ta.
Eestlased astuvad võistlustulle juuni alguses, kui USAs Bostoni lähistel paiknevas Worcesteri Polütehnilises Instituudis korraldatakse tuhandete pealtvaatajate silme all robotitele tuleristsed. Kokku osaleb 14 võistkonda, neist enamik USAst ja Kanadast. Kuukulguri poisid on ainsad osalejad Euroopast!
Ülesanne on pealtnäha lihtne: robot (või robotid) peab konkreetses ajaraamis suutma tundmatul väljal ise avastada ja üles korjata näidisesemeid, ilma et inimkäsi mängus oleks. Aga näiteks eelmisel aastal, kui toimus esimene selline NASA võistlus, ei suutnud ükski tiim ülesandega lõpuni hakkama saada. 1,5 miljonit dollarit jäigi välja jagamata. Kõigil osalejatel olid justkui töötavad robotid, kuid katseplatsil tabasid kõiki tehnilised viperused. “Meilegi võib see saatus osaks saada, aga anname oma parima,” ütleb Heinla.
Üleüldse on Heinla sõnul ainult kolm korda ajaloos suudetud võõralt planeedilt või Kuult puhtalt robotite poolt mingeid objekte Maale toimetada – 1970ndatel Nõukogude Liidu Luna missioonidel, aga ka siis võeti ainult seda kraami, mis oli maandunud kosmosesõiduki juures, kuigi kaugemal võisid huvitavamad asjad olla.
Erilisi “panuseid” vist keegi vähemasti USAs eestlaste võidule panna ei oska. Võistluse kodulehelt ei leia isegi Eesti tiimi tutvustust. Samas näevad meie poiste robotid välja märksa nägusamad (ja loodetavasti ka tegusamad) kui ameeriklaste “kaubaalustest” kastid.
“Enamik sama ülesande ründajaid ehitab ühte robotit. Meil aga on plaan minna välja nelja väiksema robotiga, et mõne roboti kinnijäämise või mõne komponendi ülesütlemise järel ei kukuks läbi kogu missioon. Ülejäänud robotid toimetavad edasi,” räägib Heinla.
Kuna NASA konkurss on pigem suunatud innovatsiooni turgutamisele USAs, siis ei makstaks eestlastele võidu korral välja auhinnaraha. Heinlat ja kompaniid see ei heiduta.
Küll aga peab võistlejatel olema põhimõtteline valmisolek NASA-le oma tehnoloogiat litsentseerida. “Kõigepealt katsume võita, siis vaatame neid litsentseerimise asju,” muigab Heinla.
