Uuring: pärast Rail Balticut langeb vajadus Reidi tee järele
“On võimalik, et Rail Balticu rajamisel muutub kaubavedude põhimõte,” seisab tänavu valminud K-Projekti koostatud liiklusuuringus. “Võimalik, et lähitulevikus viiakse valdav osa raskeliiklusest Vanasadamast Muugale ja seega langeb Reidi tee tähtsus sadama toimimise suhtes.” Sama uuring osutab, et vajadus Reidi tee järele võib langeda ka isesõitvate autode kasutusele võtmisel, mis kasvatavad tänavate läbilaskevõimet.
Kuid sama uuring ütleb, et tee ehitamisel tuleb arvestada eelkõige lühema, mitte pikema perspektiiviga: “Täna pole otstarbekas arvestada perspektiivsete liiklusvoogudega 20 aasta pärast, vaid on vaja rajada tee, mis võimaldab rahuldada tänast olukorda.”
Liiklusuuring nendib, et Reidi tee rajamine võib kesklinna liikluskoormust hoopis kasvatada, mitte vähendada: “Kaasneb oht, et luuakse olukord, kus tekib kaks paralleelset liikluskoridori, mis toovad kesklinna rohkem sõidukeid, kui kesklinn suudab läbi lasta.” Ühtlasi võib seni Pirita teel olnud liiklusummik nihkuda rohkem kesklinna poole.
Kavandatava Reidi tee koridor on 48 meetri laiune. Tee äärde on kavandatud ka rannapromenaad ning rajad jooksjatele ja ratturitele. Kuid Reidi tee ääres hakkab õhusaaste olema nii kõrge, et tervisesportlastel ja jalutajatel on arukam seda vältida. “Teatud teelõikudes võib prognoosida ööpäevaste saastetasemete piirväärtuste ületamist teelähedases tsoonis,” on kirjas keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõtte Hendrikson & Ko-s tänavu valminud Reidi tee müra ja õhusaastet modelleerinud uuringus.
Lisaks õhusaastele kasvab ka müra Kadrioru pargi mereäärses osas ja rannas. Eestis kehtivate normide järgi ei tohi müra puhkealal ületada päeval 50 detsibelli, aga pärast Reidi tee rajamist hakkab Russalka kuju juures olev müra päeval ületama 65 detsibelli. Russalka taguses liivarannas kasvab müra 45-50 detsibellilt vähemalt 55-60 detsibellini.
