NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
1 2
20.06.2018 01:07
Hämmastusega loen ja ei leia artiklist arutlust selle üle, et tehase plaan on algusest peale Euroopa Veedirektiiviga vastuolus. See tähendab: ebaseaduslik. Sest Eesti Vabariigi seaduste suhtes on Euroopa Liidu seadused ülimuslikud. Meediasôda ei tee kuidagi SEDA vastuolu olematuks. Valitsus peab ju seda väga hästi teadma. Miks sellest üldse ei räägita, peaks Eesti Ekspressi uurivat ajakirjanikku tôeliselt huvitama.
    Näita vanemaid (8) Laadin kommentaare...
    20.06.2018 10:29
    No mida te ikka rapsite! Kõige suuremad spetsialistid puidu vääristamise alal nagu Tõnis Mägi ja palju tundmatuid, keda meil on hirmus palju koolitatud(???) on oma sõna öelnud, euroopas toodetakse tselluloosi, sest seal on kõige rumalamad rahvad! Laenaks õige sinna meie mäge, saaksid nad ka lõpuks teada millise ökoloogilise pommi otsas nad istuvad! Nüüd hakkan naerma, sest järsku kujutasin ette milline paanika lääneeuroopa rumalates riikides nüüd tekib! Tea, kas seltsimees putler hakkab neile ja meile seda kraami müüma? Või Trump? Ei, see mees ei müü midagi, see jagab oma lolli möla tasuta ja alati siis kui seda kõige vähem oodatakse!
    20.06.2018 11:37
    Kuule tüütu,saa juba aru et Tehas tuleb Tallinna tseluloosikasse ja vesi tuleb ylemistest...
    21.06.2018 02:49
    Sina, mittetüütu, katsu ka lehti lugeda, saad teada, et enne selle kommi kirjutamist oli kihutustöö täies hoos! Vanasti öeldi tagantjärgi kaagutajatele, et pärast on kõik targad. See käis KÕIKIDE, seega ka lollide kohta.
Anonüümne kommentaar
20.06.2018 06:52
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "mari" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
20.06.2018 08:37
Ja jaa. Need "vastikud2 kohalikud (nn.puukallistajad)keerasid oma lobaga kõik pekki. Oleks 40 000 albaanlast seal laagrites elanud, oleks kõik sujuvalt läinud ja Peipsi rahvas juba ammu oma kalu Rootsist ostnud. Nüüd aga aborigeenid käratsesid ja rääkisid (nn. infosõda)saamata aru kui tulus see meie esimesele eestile ju on. Ja mille Eesti nüüd kinisvara Manhatanile ja Wall streetile osta? Kuidas oma tütreid poegi kalli raha eest SUURE rahva ülikooolides tuuritada? Kuidas nüüd omale 5 põlvkonnaks euljärge kindlustada? Need küsimused on õhus. Esimene eesti aga halab. Ei olda siin harjunud loodusele mõtlema ega inimestega arvestama. Google Office ja muud äpid panevad paika, kes tööle võetakse ja kel ära tuleb minna. Targad saksa arendusfirmad ja "uurijad" panevad paika, kus tehas tuleb ja kus mitte. Mis aga nüüd Hansudele öelda? Hirmus!

Need küsimused on kümnete huulil täna saalivas kolla-sini-punases oravaeestis. Ja vastuseid ei tule mitte kusagilt. Nosimannus vaikib, Unzip vaikib, Neztoril on suu e..i täis.
    20.06.2018 08:45
    Oleks pidanud tegema nagu Reil Baltikuga ja inimesed fakti ette seadma et tuleb ja kõik, ütlevad otsustajad. Nüüd aga läks vaidelmiseks ja näed, mis juhtus, raha jäi mõistusele alla. Kas selle nimel oravad, kesikud ja sotsid rabasid? Kas nii makstakse tasuta transporti ja eestlaste tervist joomata alkoholist kinni? küsib Simson ja ta silmad on valu täis. Ei. KAs selle raha eest saab Paidesse uue pagulasasumi luua ja töötajad palgata? küsib Avatud Eesti. Ei saa. Kuidas nüüd oma valimisi rahastada kui metsaärimehed vihased on? küsivad punasotsid.
    Tõesti jama. Tuleb tööle hakata, mitte ressurssi ümber jaotada. Mitte odavat tselluloosilöga toota, vaid midagi reaalset, ilusat, äkki mööblit. Aga ei viitsi. Lihtsam on pooltooret toota ja konteinerites müüa.... jama, nutame mehed.
    20.06.2018 11:11
    Mis asja sa siin kokku mölisesid? Ise ka ilmselt ei saa aru! Vara hommik ja juba umbes! Ahah! Nimi ju läti luure, no siis on kõik selge! Seal on alati kõik pe-sse keeratud! Isegi tänu meie matside massidele kes OMA riigi aitamise asemel seda laiali loobivad, rahad läti viivad, ikka ei saa lätakad jalule, meie oleme ees! Võib-olla, et see ,,puiduveski'' läti ehitatakse, seal valgevene metsad ligidal, hakkavad enda ja valgevene heaolu lõpuks jalgadele upitama. Meil ei ole ju mite ühtegi tehast enam. Dvigatel kanti laiali, Loksa laevatehas ei tee vist kalapaategi enam, väiksed praamid telliti võõrsilt ja üks meie mõistes maailma äärelt. Suured keemiatehased Ida-Virumaal, üks kord töötab, siis jälle ei tööta....mida me üldse toodame? Kunagi tegime vedureid, teehöövleid, trenaaži ekskavaatoreid, eesrindliku elektroonikat vene armeele, n. liidu kõige parimaid kõrgema klassi raadioid, isegi ringraja tarvis võidusõidu autosid nii venemaale kui ,,sotsdemoriikidele''... leivaveo autosid Tartus, Kirovi nimeline kolhoos püüdis kala maailma meredel ja tootis muud imeliku kraami mis kindlustas tohutud sissetulekud, aga nüüd? Mida me toodame? Puust pugerikke Norrale ja mõned mujale, Narva vägev mööblitehas on ammu hingusel, kreenholmi muuseumi eest sõditi, et jumala pärast sinna mõni läänest tulnu vabrikut ei rajaks. Tartu tegi lennukitele nõukaajal ,,musti kaste'', mida nüüd seal tehakse? Vast aitab. Las veavad puidu kõik siit minema ja teevad teised sellest suurt raha, meil pole vaja! Meil on selleeest superman Tõnis Mägi ja lisaks palju muidu lolle, mida teistel ei ole! Isegi raudtee ei kõlba meile, las parem rekade kolonnid ajavad põtru alla ja teisi masinaid sodiks, sisu puusärki! Selleeest oleme teistest ees! Kõik relsid ammu vanarauaks müüdud kui isegi Šveitsis vanad kitsarööpmelised siiani käigus ja kiired uued mägisel maal ühest tunneist teise pidevalt käigus, aga annaks jumal, et uut ohutut meile enam ei ehitataks! Riik tehakse pooleks ja enam ei saa kuidagi Pärnu ja Pärnust Tartu! Hullumaja!
20.06.2018 08:49
ma pean süüd tundma, et mets jääb suht terveks, et vesi jääb puhtaks, et õhk jääb puhtaks? ma ei tunne mingit süüd!
20.06.2018 08:50
Ei läinud ju pekki. Pekkis oleks siis, kui Eesti suuruselt teine linn oleks haisuga üle ujutatud ja piirkonna suurim järv lõplikult ära lagastatud, rääkimata kohalike suure enamuse soovist üle sõitmisest.
    20.06.2018 11:20
    Kus sa oled siiani elanud? Arvad, et ikka veel sussitatakse laastu suurtes padades ja segatakse mõladega, hais pidevalt Tartu suunas jne. Kahju rumalatest, aga õnneks pole mina neid ühtegi teinud....
    21.06.2018 13:46
    No siis on eestvedajad põmmpead, kes ei oska kommunikeerida. Kui haisuväide on vale, oleks asjakohane seda selge sõnaga öelda. Küll aga seda ei tehta. Selle asemel räägitakse tundidest, mille vältel hais maksimaalselt Tartut väisab.

    Nõrk argument see Sinu "pidevalt". Kui selline jõle hais on kesklinnas ka 2 tundi päevas, on tartlastel õigus seda mitte sinna lubada.
20.06.2018 08:53
Valega alustatu peabki kraavi vedama.
20.06.2018 08:54
P. S. kogu maakera otsib kohta puhkuseks, kus on linnulaul, puhas vesi, puhas loodus, puhas õhk, vaikus ja rahu. seda meil on kuhjaga ja seda peab soovijatele müüma luksusliku hinna eest.
    20.06.2018 08:58
    Unikaalsust ei tohi tõesti odavalt müüa. Eesti ja industaaalmaa? Vaevalt. Pigem ikka turismi ja erilise looduse maa.
    Mida vähem tossavaid korstnaid, seda parem kõigile, kel plaan siia jääda ja siin elada.
    20.06.2018 09:01
    Aga sama jama algab peagi ka fosforiidiga. See sõda on tulemas ja 2-3 aasta pärast siin. Rail BAltic loodi selleks, et fosforiiti kiirelt tarnida. Samas põhjavesi?

    Minu ennustus: tulemas on lähiaastatel fosforiidisõda, vol.2 kõigi oma populistlike ja demagoogiliste võtetega, et rahvast üle sõita.
    20.06.2018 12:52
    No kuule "läti luure".enam ei ole 1990 vaid..? tehnoloogia on muutunud.vaata kalendrisse
20.06.2018 09:01
Kui Peipsi/Emajõe olukord on kuulutatud halvaks ja Euroopa poolt on seatud kohustus muuta olukorda paremaks, siis kuidas keemiatehas seda paremaks muudab? Kui Est-For(füür) tahab midagi öelda, siis võiks just seletada kuidas tehas niigi halvas olukorras Emajõe paremaks muudab.
Anonüümne kommentaar
20.06.2018 09:13
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Rahavoog" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    20.06.2018 11:31
    Täitsa nõus. Ainult, et tegelikult võiksid ka arendajad näidata üles initsiatiivi ja pakkuda midagi vastutasuks. Näiteks, et ehitame Tabiveresse tehase ja igal aastal toetame valda näiteks 0,5 mln euroga - väikse kov jaoks peaks olema ju üsnagi suur raha.
    Aga üldiselt kov puutumatus selliste suurte investeeringutega on probleem. Sama ju näiteks ka kõikvõimalike karjääridega, kus külaelanikud ühel hommikul avastavad, et kümned ja kümned raskeveokid lõhuvad nende teed, mürast ja tolmust rääkimata.
    Ja kõikvõimalike uute tehnoloogiatega on ju nii, et kõigepealt võib katsetuste käigus osutuda, et kuna töökindlust pole, siis satub vette kordades rohkem mürkaineid, kui selle vana järeleproovitud tehnoloogiaga.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastus. Vasta anonüümsete kommentaaride kaustas
20.06.2018 09:21
Ju siis oli algatajatel varasem "ülesõitmise" kogemus... Ekspress, uurige!
20.06.2018 09:28
Eks arendajate ülbus keeras vankri kraavi. Nõue, et tehas tuleb ainult kohta, kus see meile kõige kasumlikum on - rikkus tehase rajamise plaani. Mõeldi, et kui me erakondi Tallinnas veidi toetame, siis teeme mis tahame. Oleks tulnud otsida asukohta, kus see kõige vähem loodust saastab, kõige vähem kogukondi häirib. Kus on suur tööpuudus. Oleks tulnud kohalikega koostööd teha.
20.06.2018 09:29
Minu arvamuse kohaselt oleks Eesti metsade tselluloosiks tegemine kuritegu.
Tseluloos neile, zitt ja pask meile - see ei ole väärindamine. Ka kasum, sellelt saadavad maksud ei jääks meile, vaid neile, kes seda hävitustööd tegelikult finantseerivad, olgu nad siis hiinlased või kes iganes.
Ümarpalgi väljavedu on samuti tohutu lollus, mis tuleb lõpetada, piirata vastavate maksudega, et puitu väärindataks Eestis ... ett puitu väärindataks vääriliselt. Miks tänase päevani ei ole ümarpalgi väljavedu adekvaatselt maksustatud?
Igasugune lageraie, see, mida me täna näeme, tule lõpetada, ennast metsandusteadlasteks või kelleks tahes nimetavad Eesti metsade raiumist õigustavad aferistid saata oma jutuga kus kurat.
    20.06.2018 09:45
    2 miljoni tm paberipuidu + ca 0,5 miljoni m3 puiduhakke ainuüksi Rootsi väljavedu on heategu?
    Siiamaani ei ole tehast mitte, aga metsad üha kaovad?
    20.06.2018 11:42
    Kui metsad juba ilma tehaseta kaovad, mis siis veel toimuks, kui tehas ka tuleks? See metsaäri on olnud meil metalliäri kaksikvend. Eriti hull oli üheksakümnendatel (minul tuli vargaid taga ajada ja kohtusse anda seitsmel korral), kusjuures vargad olid veneaegsed metsamehed. See on tõeline maffia ning mõned on nii rikkaks saanud , et võivad miljardilist tehast rajama hakata. Kui metsa jääb siin juba napiks, siis tulebki hakata importpuitu töötlema, milleks on vaja tehast (saekaatreid on juba küllalt). Selle äri taga on RMK ja talumetsade kokkuostmisega tegelev, samuti metsanduse taustaga, maffia . Samasugune olukord valitseb meil põllumajanduses, kus õigusjärgsed maaomanikud on nende maid odavalt rentivate "endiste" agrotegelaste pantvangis, keda mahitavad EL-i toetustega samuti "endised" EV ministeeriumites. See ongi ENSV aegse IME versioon, EL-i kuuluvas EV-s, kuigi isade asemele tulevad juba pojad.
20.06.2018 09:45
Mis läks valesti?
Olen kuulnud midagi sarnast kellegi suust: "Kui ma oleks nii tark nagu minu eit kodus tagant-järgi siis ma oleks ilmselt maailma kõige targem".
Kellele täpselt need sõnad, see mõte kuulub, kahjuks ei tea ja ka seda ei tea kus see nn. eit asub, läheks ja küsiks sellelt eidelt.
1. Selge aga on see, et need kõik-sugu korraldajad ja nõustajad kes ja mis arendajatel olid, need oma tööga hakkama ei saanud. Nagu selgus ei saa sellist tööd teha ja sellist eesmärki täita meetodil, nö. "by the book" from Tallinn, siis Eesti keeles öelduna, õpiku järgi ning me oleme Tallinnast.
2. Arendajate esindajad on liiga sageli ja liiga selgelt vastanud küsimustele vastusega "EI TEA, POLE SELGE, VAATAME, Jne."
3. Mina paneksin kõik info lauale ja analüüsiksin, kas ja mida saab üldse eesmärgi täitmiseks edasi veel teha ja alles siis analüüsiks, kellega, millal ja kuidas teha.
4. Mul on nö. plaan.
20.06.2018 10:02
Pekki läks see, et ametnikud ja poliitikud mölliti vedama vankrit, milleks neil puudus igasugune ametialane pädevus. Pädevuse puudust üritati kompenseerida jõu näitamisega, üleoleku demomisega, vastaste naeruvääritamisega, seaduse rikkumisega jne.
20.06.2018 10:03
Järgmise matsuga läheb seesama pekki teist korda, sest nüüd arvavad ajakirjanikud, et nende amet on võtmeks kõige mõistmisel.
20.06.2018 11:04
Probleem on era-ja avalike huvide vahekorras. Iga erahuvi on teatud määral ka avalik huvi. Kuid millal muutub erahuvi suureks avalikuks (riiklikuks) huviks? Valitsus arvab, et antud tehase puhul see nii ongi. Tallinna halduskohus ei vaidlusta valitsuse otsust. Arvan, et antud juhul ei ole tegemist suure avaliku huviga. Miks? Sest suure, mastaapse eraettevõtte loomine ei tee sellest veel suurt riiklikku huvi. Suurettevõtte loomine ei ole parem ega efektiivsem mitmetest väikeettevõtetest.
20.06.2018 11:13
on üks selline; minu vaates hea vene film, vägivaldne küll, kuid mõtted, mis filmi kannavad on sisulised.

... noh sul on palju raha ja sa arvad, et oled kõva tegija, võid kõik ära osata. ei sa eksid. sa oled mitte keegi, sest sinu poolt ei ole tõde. võidab, alati, see, kelle poolt on tõde. kõlab lask ...
20.06.2018 11:33
Nii salapärane see kõik siiski pole, nagu ajakirjanik ja vaesed märtriks tehtud arendajad püüavad näidata. 1. Kõigepealt - juttu oli algselt kaasaegsest puidurafineerimisest (PR oli vägev!), mis tundus ju igati tore. Et tegu on Kraft-meetodit kasutava tselluloositehasega, imbus välja 2017. a suve lõpupoole. Juba suvel hakkasid Postimehes ilmuma Tartu Ülikooli teadlaste hoiatused tehase mõjude kohta Emajõele ja Peipsile. Aga oli suvi, ja keegi ei olnud jõudnud õieti süveneda, mida nii suur tehas linna lähistel õigupoolest tähendab. 2. Kui arusaamine jõudis 2017. a sügiseks kohale, kutsus Tartu linnaosaseltside ümarlaud kohale eksperdid, kes selgitasid, mida üldjuhul tselluloositehas teeb, sh oli ka keskkonnaameti inimene, kes selgitas, millised on eriplaneeringu etapid. Sai selgeks üsna õõvastav tõsiasi, et eriplaneering on mõeldud nö ühesuunalise toruna, mille eesmärk on objekt rajada hoolimata sellest riivatud saavate inimeste arvamusest. Eriplaneering on ju oma olemuselt riigikaitseliste ja riiklikult tähtsate objektide rajamiseks tehtud meede, aga nüüd - ups! arendajate ettepanekul (neil pidi ikka pagana vinge juriidiline nõustaja olema, ja oligi, nagu me teame, väga austatud Jüri Raidla advokaadibüroo) võeti riigikogus kiiresti vastu seadusemuudatus, mille kohaselt eriplaneeringuga seotud uurimuste eest maksab äriliselt huvitatud pool ise. Siinkirjutaja oli ise sellel linnaosaseltside ümarlaua koosolekul kohal ja lahkus väga valutava südamega. 3. Siis - nov lõpp 2017 - tuli lagedale kolme rektori kokkulepe, mis ajas tagajalgadele Tartu Ülikooli teadlased. Ühe tehase rajamise puhul sõlmitud kokkulepe rektorite vahel paistis enneolematu akadeemilise vabaduse piiramisena: nimelt nõuti, et arvamusi kavandatava tehase kohta avaldataks koordineeritult. Võibolla oli see halb sõnastus, aga näitab jällegi, kui väga arendajad olid asja peensusteni läbi mõelnud. Ülikoolis toimus teadlaste koosolek, kus asja valgustas arendusrektor. Olin ise seal kohal ja kuulasin, kohal olid ka ERRI ajakirjanikud. Saalis olnud teadlased olid väga kriitilised ja nördinud. 4. Selle info valguses tekkis tunne, et midagi ometi peab teha saama. Oli selge, et haisu- ja mürafoon, jõereostus jms muudavad tasahaaval 1000aastase Tartu üheks teiseks linnaks, see ei jää enam roheliseks akadeemiliseks linnaks. Sestap hakkasid paar inimest koostama avalikku kirja linnapeale ja volikogule, et ohtudele osutada. Kutsuti appi ülikooli teadlased, et lisada teaduslikult põhjendatud argumente. Pärast otsinguid ja läbirääkimisi ning suust suhu isiklike soovituste abil sai kokku Tartu apelli töörühm, algselt 8, nüüdseks juba kümme inimest, kellest mitmed on riigi teaduspreemia laureaadid, professorid, õppetoolide juhatajad jne, ja eeskätt - südametunnistusega inimesed. Nad nõustusid panema oma nime alla sellele samale Tartu apellile, pöördumisele linnapea ja volikogu poole, mida siis ühiselt lihvima hakati (põhjalike arutelude saatel) ja mis hiljem kogus üle 8000 toetusallkirja. Esimesed ligi 1700 toetusallkirja Tartu apellile saadi muide meili teel peamiselt ülikooli inimestelt. Teadlased üldjuhul ei taha kuhugi alla kirjutada, aga mõisteti asja tõsidust. 5. Tartu apelli töörühm, olles Tartu apelli tekstiga kuujagu töötanud, leppis jaanuaris kokku kohtumise ka linnapea Urmas Klaasiga ja linnavalitsusega, ja esialgu ei näidanud linnapea välja erilist entusiasmi, see oli pigem viisakuskohtumine. Aga mida kaugemale töörühm oma selgitustega jõudis, seda tõsisemaks ta muutus. Kes väidab, et Klaas otsustas viskuda valimiste eelsesse poliitilisse mängu, ei ole õigel teel. Klaas läks pm vastu oma erakonnale, kui otsustas Tartut kaitsta. Minu isiklik arvamus on, et ta ei tahtnud minna ajalukku linnapeana, kelle ajal saab alguse Tartu allakäik, ja ta on näidanud end tõelise tartlasena, kuigi on ajakirjanduselt halastamatult nüpeldada saanud. 6. Töörühm jätkas kohtumisi volikogu ja linnapeaga. Volikogu ja linnapea kohtusid korduvalt ka EstFor Invest OÜ esidnajatega, seega ei saa väi
    20.06.2018 11:52
    Lõpetan oma eelmise kommentaari, mahupiirang tuli ette.
    6. Töörühm jätkas kohtumisi volikogu ja linnapeaga. Volikogu ja linnapea kohtusid korduvalt ka EstFor Invest OÜ esindajatega, seega ei saa väita, et info oleks olnud ühepoolne. Kuid nende kohtumiste ja Tartu apellile antud üle 8200 allkirja tulemusel tegi Tartu volikogu 7. märtsil üksmeelse (!) avalduse valitsusele eriplaneering lõpetada, kuna nii suur tehas ei sobi valitud asukohta keskkonnakaitselistel põhjustel (EL veedirektiiv!), see läheb vastuollu Tartu linna arengukavadega ja riivab tugevalt omavalitsuse autonoomiat.
    Kahjuks ei taibanud valitsus õigel ajal kohaselt reageerida, vaid otsustas uuringutega jätkata. Miks tartlased uuringuid ei usalda - sest need pole mitte teadusuuringud, mille eesmärk on välja selgitada tõde, vaid utilitaarsed uuringud, mille eesmärk on tehase rajamine.
    7. Nõnda siis otsustas Tartu apelli töörühm kirjutada uue apelli, Tartu apelli 2 ehk kevadapelli, mida saab lugeda petitsioon.ee lehelt ja sinna ka allkirja anda. Seekordne petitsioon on suunatud valitsusele, riiigikogule, õiguskantslerile ja erakondadele ning nõuab lisaks eriplaneeringu lõpetamisele ka heast valitsemistavast kinnipidamist. Apell 2 sai avalikuks päev enne Emajõe ketti 19. mail ja on nüüdseks kuu ajaga kogunud kokku üle 8200 allkirja. Allkirju kogume 1. oktoobrini ja seejärel anname need üle riigikogule.
    Vastuseks ajakirjaniku vihjele, et apelli töörühm on kinni makstud: töörühm on teinud üle poole aasta tasuta pingsat tööd oma perede ja uneaja arvelt, pigem on kaasnenud kulud, nt sõidukulud Tallinna, et kohtuda riigihalduse ministri, keskkonnaministri ja õiguskantsleriga. Meil pole isegi annetuste kontot.
    Soovime valitsusele jõudu eriplaneering lõpetada: selline lõhestumine, nagu riigis praegu valitseb, on kasulik ainult vaenlastele.
    Tehase kavandajatele võib ka tänulik olla: rahva ökoloogiline ja majanduslik haritus on hüppeliselt kasvanud. Jõudu uue ja parema äriplaani koostamisel, kus alustada tuleks mitte advokaadibüroodest ja PR-st, vaid suhtlemisest kogukondadega.
20.06.2018 11:56
Minu mantra on: tehke see tehas Virumaale ja vastutasuks saate õnnelikud silmapaarid kes näiteks peale Kreenholmi sulgemist endale tööd otsivad.
Virumaal on kobarate viisi vanu kaevandusalasid, mis tühjalt seisavad .

Aga Tabiveres ... see on ilus koht, Saadjärv jne ... millega nad seal omale leiva lauale teenivad, mõtlen ma ...
20.06.2018 12:22
Ärge võrrelge Eestit Soomega . Meil hävitavad Polli ja Kohava 3 aastaga kogu eestimaa metsa ja seejärel lasevad ennast maha ?? Või sõidavad siit väga kaugele
1 2
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega