Tõnu Esko: Miks me tahame ühishauas olla?

Eestlased tunnevad uhkust oma geenivaramu 50 000 proovi üle, aga Tõnu Esko juhib praegu uuringut, kus on vaatluse all 1,5 miljonit inimest maailma eri paigust.

Tartu, geenivaramu neljas korrus. Jutuajamiseks valib Tõnu Esko oma ülemuse, geenivaramu direktori Andres Metspalu kabineti. Selles süsteemselt segamini kirjutuslauaga ruumis on tehtud tuhandeid fotosid geenivaramust rääkivate lugude illustreerimiseks.

Selgub ka kohavaliku põhjus. Esko kabinetis on laud, mille taga ta töötab püstijalu. Nii jookseb mõte kiiremini ja on parem kirjutada. Juttu sellise laua taga ei aja, mõistagi.

Sel sügisel kokku pandud maailma 3000 mõjukaima teadlase nimekirja kuulub neli eestlast. Taimefüsioloog Ülo Niinemets Eesti Maaülikoolist, ökoloog Martin Zobel Tartu Ülikoolist ning Andres Metspalu ja Tõnu Esko Geenivaramust.

Esko on neist kaugelt noorim, kõigest 31aastane. Viimased neli aastat on ta veetnud USAs Bostonis järeldoktorantuuris. Tema sealne juhendaja Eric Lander oli inimgenoomi järjestamise võidujooksus eesliinil.

Sa oled jõudnud tippu ülikiiresti?

2012. aasta oktoobris kaitsesin doktorikraadi. 2015. aasta seisuga olen molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma 200 enimtsiteeritud teadlase hulgas.

See tuleneb asjaolust, et oleme väga avatud ja teeme palju koostööd. Inimese geneetikat kujundavad geenide mõju ja keskkonna mõju, aga üksikud mõjud on väga väikesed. Et väikesel mõjul ja müral vahet teha, on vaja väga suuri andmestikke.