Kosel kasvanud ja õppinud 28aastane Kristel Kruustük ei teadnud veel gümnaasiumi lõpus, mida ta edasi teha tahab. Kooli kõrvalt oli ta õppinud klaverit, mänginud korvpalli ning teinud pisut modellitööd.

Kuid tehnoloogiaala inimesed inspireerisid naist sedavõrd, et ta mõistis – tulevik ja palju võimalusi on hoopis IT-alal. Julgelt andis ta paberid sisse IT Kolledžisse.

Kooli kõrvalt alustas ta tööd IT-ettevõtetes testijana – pidavat olema tore kontimööda töö algajatele. „Mõistsin, et testija töö mulle meeldib. Sain õppida tooteid tundma, suhelda eri osapooltega: disaineritega, arendajatega, klientidega,“ räägib Kruustük.

Pärast IT Kolledži diplomit kolis Kruustük koos elukaaslase Markoga San Franciscosse, kus on teatavasti tehnoloogiamaailma süda. Kui kusagil leiab erialast tööd või saab kasvama panna oma idufirma, siis just seal.

Ent esimesel katsel noored sealt vajalikku inspiratsiooni ei leidnud ja naasid Eestisse.

Seejärel põigati mõneks ajaks Londonisse, kus Kruustük sai tööle testijana.

„Hakkasin aktiivselt meetup’idel, valdkonna inimeste kogunemistel käima, suhtlesin testijate ja selle testimismaailma gurudega. Ammutasin inspiratsiooni ja teadmisi,“ räägib Kruustük.

KIRE JA VISIOONIGA: „Ikka küsitakse, kas meie eesmärk on börsile minna või äri maha müüa. Tegelikult on meie ainus eesmärk saada omal alal turuliidriks ning teha kliendid superõnnelikeks,“ ütleb karismaatiline ettevõtja Kristel Kruustük.
Testimismaailmas sai sel ajal tegutseda nii, et registreerid end mõnel platvormil testijaks ning võid istuda kus tahes ja millal tahes arvuti taha ning asuda programmidest vigu otsima. Ka Kruustük lõi sellistel platvormidel kaasa, kuid peagi tundis, et on frustreeritud. Testijate aega ei väärtustatud piisavalt ning neile maksti leitud vea pealt (mitte töötatud aja alusel). Testijad konkureerisid omavahel, kes leiab vea kõige kiiremini, ja ei olnud valmis mingit koostööd tegema. See kõik tundus naisele jabur.

Ta leidis, et sel kombel pole testijatel motivatsiooni oma töös süvitsi minna, aru saada, mida klient tegelikult ootab, ning tähtsustada kvaliteeti rohkem kui kvantiteeti.

„Ma nägin asja nii, et toodete kvaliteedi tagamine peaks olema kõigi osapoolte asi. Mitte nii, et kui kasutajate kätte jõuab veaga toode, siis on süüdi ainult testija.“

Noortele koitis, et olemasolevate probleemide lahendamiseks tuleks asutada oma ettevõtte. Just selline, kus testijad oleksid hästi motiveeritud, tehtaks osapoolte vahel tõhusat koostööd ning esmatähtis oleks kvaliteet.

2012. aastal osalesid Kruustükid „häkkimismaratonil“ Angelhack ning tulid seal kümnete osavõtjate hulgas kolmandaks. Finaalipääs ning piletid San Franciscosse riskikapitalistidega kohtuma olid ette nähtud vaid kahele esimesele.

Žürii arvates oli noorte äriplaan kihvt, kuid nad ei olnud veendunud kõige olulisemas – et eestlastel on ka tiim, kes suudab idee ellu viia.

Kruustük ütleb, et Angelhackil nad meeskonnast nimme ei rääkinud, arvates, et žürii paneb pahaks, kui elukaaslased koos äri tahavad teha. Alles hiljem selgus, et žürii meelsus oli pigem vastupidine: elukaaslased, kes teineteist läbi ja lõhki tunnevad, ongi parim meeskond äriideede elluviimiseks!

Kruustükid said sellegipoolest võimaluse Ameerikas oma startup’i maailmakuulsatele riskikapitalistidele esitleda ning võlusid seal kõiki, võites Angelhacki ja sellega kaasneva 25 000dollarilise investeeringu. Ühtlasi saadi seal endale ka esimene maksev klient – üks Londoni mobiiliagentuur.

Nüüd oli siililegi selge: Testliost saab lennukas äri ning Kruustükkidel tuleb sellesse panustada täie auruga.

Edasi osales Testlio USAs ärikiirendis Tech­stars. „Lendasime keset suve üheks päevaks Austinisse, kaasas ainult läptopid ja hambaharjad. Enne intervjuud Techstarsis higistasime oma riided läbimärjaks, sest Austinis oli väga palav. Läksime turistipoodi ja ostsime uued T-särgid: ühe kirjaga „don’t mess with Texas“ ja teise „I love Austin“. TechStarsi intervjuul küsiti, mis värk nende särkidega on. Selgitasime, et me pole sellise palavusega harjunud.

Toimus naeruplahvatus, kuid me avaldasime muljet. Meid võeti programmi ning järgnevad kolm kuud elasime Austinis intensiivset elu: hommikust õhtuni muudkui häkkisime ja kohtusime inimestega,“ räägib Kruustük.

Üldjuhul inimesed mõistavad selliseid ameteid nagu näiteks kraanajuht, poemüüja või agronoom. Aga kes on testija?

Kruustük seletab, et testija leiab tootest vigu. Ta istub arvuti taga konkreetse ülesandega: kasutada teatud mobiiliäppi, veebirakendust vms nutitoodet teatud konkreetse nutiseadmega ning kaardistada ettejuhtuvad vead: millistel juhtudel äpp kokku jookseb, kus ta ei ole kasutajasõbralik või kus avaldub mõni muu tehniline (või ka keeleline) „error“. Tegu on ametiga, mida veel kümme aastat tagasi ei eksisteerinud – sest siis tulid alles esimesed mobiiliäpid.

„Igaüks võib leida mõnel mobiiliäpil mõne vea. Kuid testija roll on laiem: me peame püüdma aru saada, mida klient seda äppi kasutades teeb, milliste seadmetega ta seda kasutab, kas toode vastab kliendi ootustele ning millistel puhkudel avalduvad vead, mis tuleks ära parandada,“ räägib Kruustük.

Kuigi esmapilgul tundub testija töö millegi rutiinse ja üpris tehnilisena, ütleb Testlio asutaja: „Tegelikult on see väga kreatiivne ja loominguline. Peame aru saama, mida klient tahab. Meie üks klient on näiteks Microsofti tiim, kes tegeleb tootega Outlook Mobile. Me testime nende mobiiliäppi, millel on maailmas sada miljonit kasutajat! Kõik erinevate ootustega, kuidas see äpp peaks töötama. Kui näeme, et 50 protsenti kasutajatest kasutavad äppi Androidi telefoniga Nexus 8, siis järelikult peame rõhku panema äpi toimimisele just selles telefonis. Sest kui midagi ei tööta, nagu peaks, siis kasutajad vihastavad ning jätavad äpi kohta Google’i Playstore’i kohutava tagasiside.”

Just kasutajate tagasiside on kõige kriitilisem tegur, mis määrab rakenduse või äpi edu või surma. Seetõttu pannakse toodete eeltestimisele IT-maailmas järjest suuremat rõhku. Aina vähem riskitakse turule tuua poolikuid või vigaseid tooteid. Kui toode ei tööta, tuleb konkurent parema asjaga turule ja oledki rongist maas.

Tegemist on väga kiiresti kasvava turuga. Kui viis aastat tagasi kulutasid tarkvarafirmad 12 protsenti oma arenduseelarvest testimisele, siis sel aastal juba 28 protsenti ja edaspidi hakkavad kulutama veel rohkem.

Testlio töö on kui ennetustöö: firma testib tooted ära, kaardistab vead ning raporteerib nendest klientidele. Nii saab vead ära parandada ja sellega ennetada vigastest toodetest sündida võivaid probleeme ja mainekahju.

Testlio eesmärk on ehitada üleilmne testijate kogukond, kus testijatele makstakse tunni alusel, ning Testlio paneb kokku meeskondi, kes testivad klientide tooteid süvitsi ja pikaajaliselt.

Testliol on praegu „digitaalsete nomaadide“ võrgustikus üle maailma umbes 300 ekspert-testijat ning 1000 testijat tegutsevad projektipõhiselt. Hästi kõlab arv 650 miljonit – just nii palju inimesi maailmas kasutab tarkvara, mida on testinud Testlio.

Testlio kundede hulgas on mitmed väga nimekad ja suured ettevõtted, näiteks CBS, ­Salesforce, Microsoft, Fox, Lyft, Hotels.com, samuti USA korvpalliliiga NBA jt.

Firma võlu peitub selles, et firmal on suur testijate ja seadmete võrgustik, mis võimaldab kiiresti katsetada tooteid eri riikides, piirkondades, keelekeskkondades, eri seadmete ning neis peituvate operatsioonisüsteemidega. Kui arvestada kõiki telefonitootjaid, nende mudelivalikut ning tarkvaraversioone, on ainuüksi Androidi maailmas 10 000 erinevat variatsiooni. Ühelgi ettevõttel pole 10 000 erinevat telefoni, kuid Testlio võrgustikus on kamba peale enamik neist variatsioonidest olemas.

Mõnikord on näiteks tarvis testida, kas mõni Ameerikas loodud äpp on piisavalt arusaadavas itaalia keeles Itaalias. Teinekord soovib mõni telekompanii testida, kas nende videoülekanded töötavad ühes või teises Ameerika linnas. Ka võib Testlio saata testijaid füüsiliselt mõnesse asupaika, testimaks, kas äpp töötab sealse tasuta wifiga.

Kruustük: „Ühe suure USA meediafirmaga juhtus Ladina-Ameerikas nii, et Androidi kasutajad Brasiilias ei saanud sisu vaadata, kuna oli mingi probleem. Klient nägi nördinud klientide tagasisidet ja pöördus meie poole palvega probleem lahendada. Umbes kolm nädalat testisime ja katsetasime meie Brasiilia testijate abiga. Lõpuks tänu meie tagasisidele sai klient probleemile jälile ja parandas äpi.“

Kuid firma ei piirdu lihtsalt tarkvara testimisega, vaid aitab ka turule paiskamise protsessi optimeerida ja tõhustada, näiteks testimistegevuste automatiseerimise kaudu – see aitab Kruustüki sõnul raha kokku hoida ja on põnev ning tehniliselt keerukas viis koostööks kliendiga. Just siin – tööprotsessides ja nende automatiseerimises – peitub Testlio firmasisene innovatsioon, kus Kruustüki sõnul on veel kõvasti arenguruumi.