Suurärimees kimbutab rahapesu asjus Dansket edasi. Mullu ei läinud õnneks, tänavu küll

Riigikogu õiguskomisjon kogunes teisipäeval eriistungile seoses Danske Banki Eesti filiaalis toimunud 13 miljardi dollari suuruse „rahapesuga“.

Komisjoni esimehele Jaanus Karilaiule teatas näiteks keegi end pankuriks nimetanud tegelane, et Vene klientidele oli raha väljavool tehtud vägagi lihtsaks. Nad said pangast kohe valmis offshore-firma (tavaliselt Ühendkuningriigi või Uus-Meremaa oma) ja pin-kalkulaatori. Pank kasseerinud 0,2-0,5 protsenti käibest.

Rahapesu teema tõusis jõuliselt eelmisel nädalal, kui lehed teatasid, et Briti ärimees Bill Browder palus uurida, kas Danske filiaali juhtis kuritegelik ühendus.

Riigiprokuratuur algataski seepeale teisipäeval kriminaaluurimise.

Eelmisel suvel keeldus prokuratuur kõnealuse rahapesu kahtluse menetlemisest. Tookord esitas Browderi firma Hermitage Capital Management kolm kuriteoteadet.

Riigiprokurör Eve Olesk leidis, et toimunul oli küll rahapesu tunnuseid, kuid pidas uurimist perspektiivituks. Raha liikus ammu (viimati 2008. aastal) ja seetõttu oodanuks seda juba tänavu aegumine. Uurimine vajas aga laiaulatuslikku rahvusvahelist koostööd (jutt käis vähemalt 17 riigist), mis on aeganõudev.

Prokurör ei saanud ka aru, miks pidas Browderi firma end kannatanuks. Kuriteoteade väitis, et 230 miljonit dollarit peteti välja hoopis Vene riigikassalt.