EKSPRESSI ARHIIVIST: Seitse nippi, kuidas eristada külmetust ja grippi
Delfi teatab, et Terviseameti andmetel on esimesed gripiviirused Eestis juba liikvel. Aga kuidas külmetusel ja gripil vahet teha? Taasavaldame loo, mis ilmus Eesti Ekspressis 25. jaanuaril 2017.
Sel aastal saabus gripihooaeg Eestisse erakordselt vara, juba detsembris. Tavaliselt algab massiline tatistamine, laupade kuumenemine, kähisemine ja kaeblemine jaanuari lõpus.
Terviseamet hoiatab, et järgmise paari nädala jooksul uhab viirus isegi veel tugevamalt. Siis hakkab tasapisi vaibuma. Nii et salvrätikud pihku, pudel vett kaenlasse, proovime üle elada!
Gripp kuulub ülemiste hingamisteede viirusnakkuste alla. Nii nagu ka lihtne köha, nohu ja muud tüütud talvised külalised, mis eestlastel jalad alt viivad. 2015. aastal moodustasid ülemiste hingamisteede nakkused 90 protsenti Eestis registreeritud nakkushaigustest.
Eriti paistab viirushaigustest silma gripp. See haigus on tihti tõsisem ja võib lõppeda surmaga.
Sel aastal on Eestis grippi surnud 14 inimest. Üks neist seitsmekuune beebi, teised üle 65aastased.
Perearst ja perearstide seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots ning Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar aitasid Ekspressil kaardistada gripi peamisi tunnuseid.
Kuidas grippi ära tunda?
1. Kõrge palavik. Järsku tekib üldjuhul vähemalt 38kraadine palavik, mis püsib paar-kolm päeva. Gripp kestab tavaliselt umbes nädala.
2. Siit-sealt valutab. Gripiga võivad kaasneda pea- ja lihasevalud. Selline tunne, et kõik kohad valutavad. Isegi silmi pilgutada on valus!
3. Nöha polegi. Esialgu ei pruugi gripi puhul köha-nohu ollagi. Kui, siis kuiv köha. Klassikalise gripi korral vesist nohu ei teki. Suure tatistamise ja aevastamise puhul, kui enesetunne kõige hullem pole, võib tegemist olla mõne teise ülemiste hingamisteede viirushaigusega, näiteks rinoviirusega.
4. Jätke mind rahule! Gripiga võib kaasneda valguskartlikkus ja puutetundlikkus.
7. Ma näen, ma näen! Gripi puhul ei esine silmapõletikku (mädased silmad). Tavaliselt mängivad sellisel juhul rolli teised viirused või bakterid.
Kes haigestuvad?
Nakatuda võivad aga kõik, kes inimestega kokku puutuvad, eriti rahvarohketes kohtades töötavad inimesed.
Valdavalt on nakkusallikaks haige inimene, aga võib olla ka viiruse kandja, kellel endal haiguse tunnuseid ei esine. Eriti nakkav on viirus esimestel päevadel, viimastel päevadel viiruse jõud raugeb. Aga isegi kui enesetunne on parem, võib viiruseeritaja organismis edasi peituda.
Kuidas end kaitsta?
Pese käsi. Võimalikult palju.
Tee mõõdukalt trenni, puhka. Stressis inimene jääb kergemini haigeks. Miinuskraadidega võib terve inimene vabalt õues jooksmas käia. Külm grippi haigestumist ei mõjuta.
Vaktsineeri! Gripi vastu peaks vaktsineerima igal aastal, vähemalt kaks nädalat enne gripihooaega, umbes oktoobri-novembri paiku. Üks süstimine maksab 7–15 eurot. Perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on näiteks meedikute seas gripi vastu vaktsineerimine peaaegu kõikjal kohustuslik. Tavaliselt vaktsineerimine kompenseeritakse tööandja poolt.
Jäin grippi, mis nüüd?!
Ära mine haigena tööle! Lutsari sõnul elutseb gripiviirus hingamisteedes haiguse esimesest päevast alates umbes nädal aega. Ära mängi kangelast ega vea end tööle. Lutsar: „Ole voodis, loe raamatut. Mis on nädal aega inimese elus?” Kui palavikualandajad aitavad ja enesetunne läheb paremaks, ei pea tingimata kohe arsti kutsuma.
Joo! Joo piisavalt vedelikku, et neerud töötaksid (juua tuleb nii palju, et piss oleks värvitu. Täiskasvanud umbes 1,5 liitrit päevas). Pole vahet, kas jood värskelt pressitud mahla, ravimteed või vett. Kui mahl maitseb rohkem kui vesi, anna minna! Lutsar: „Ma pole näinud ühtki uuringut, mis näitaks, et ravimtaimed grippi või muid külmetushaigusi vältida või ravida aitaksid. Aga kui inimene usub, et ravimtee aitab, ega ta halba ka ei tee. Mingi leevendav toime on neil ajalooliselt olnud.” Uuringuid pole tema sõnul väga palju tehtud ja neid on ka raske teha. Näiteks on uuritud küüslauku, millel on Lutsari sõnul suurima potentsiaaliga viiruse- ja bakterivastane toime.
Kasuta salvrätte. Lutsari sõnul ei pea gripiviirus välistingimustele vastu, ei ela laudadel ega toolidel. Bussi käsipuul haihtub. Kui posti just ei laku, siis viirust ei saa. Sest gripp levib suurtes tilkades, keskkond selle ümber peab niiske olema. Sellepärast: hoia eemale, kui sinu suunas aevastatakse või köhitakse. Ise tatistades kasuta salvrätte, sest käsi on niiske, sinna jääb viirus alles. Paberil hävivad bakterid kiiremini ja selle saab ära visata.
Nälg? Palavik surub isukeskuse alla. Süüa ei taha. Aga just seepärast ei tohiks joomist unustada. Lutsar soovitab süüa õunu, banaane, apelsine.
Leevenda valu. Lutsari sõnul on oluline sümptomaatiline ravi. Näiteks kui pea valutab, võta peavalurohtu. Loputa nina meresoolaveega, auruta. Tee kõike, mis enesetunnet parandab!
Aga üldiselt tuleb haigus lihtsalt läbi põdeda.
Kui haigus kallal ja riskigruppi ei kuulu, pole paanikaks põhjust, sest „natuke peab ikka haigusi põdema ka”, ütleb Lutsar. „Antikehasid tuleb luua. Väike köha või nohu, mis mõne päevaga üle läheb – see käib Eesti kliima juurde!”
