Salakaubitsejad ja Eston Kohvriga juhtunu pani leedulased Kaliningradi piirile tara ehitama
Leedu poolt piiripunkti läbivate inimeste eest varjavad Venemaa piirivalvureid ja sõjaväelasi teekurv ja puud Ramoniškiai metsas. Vaid kõrguv sidemast reedab, kui lähedal nad tegelikult on.
Seda piiripunkti Leedu ja Venemaa eksklaavi Kaliningradi vahel läbib päevas napilt 50 sõidukit. Põhjast ja idast Leedu ning lõunast Poola vastu surutud Kaliningrad asub Moskvast umbes 1300 kilomeetri kaugusel.
See ei tundu ega ka näe välja Lääne-Berliini kuulsa kontrollpunkti Checkpoint Charlie tänapäeva versioonina. Ometi on 45-kilomeetrine maismaapiir, millel Ramoniškiai piiripunkt on, muutunud kiire tankisõidu kaugusel Vilniuses asuva Leedu valitsuse mureallikaks.
Paari nädala pärast teeb Venemaa algust oma massiivse sõjaväeõppusega Zapad, tuues Euroopa Liidu ja NATO idapiiri lähedale 100 000 sõdurit ja sõjatehnikat. Venemaa korraldab pidevalt küberrünnakuid Leedu erinevate valitsusasutuste vastu, mida ametnikud kirjeldavad kui “massiivset infosõda”. Samuti paigaldati Balti laevastiku baasi Kaliningradis tuumavõimekusega Iskanderi raketid. 1. augustil tuvastasid NATO hävitajad Läänemere rahvusvaheliste vete kohal 18 Vene sõjaväelennukit. Enamus neist olid kas teel või tulid Kaliningradi õhubaasist. Leedu kaitseministeeriumi teatel olid lennukite transponderid välja lülitatud.
Olukord on nii ebakindel, et kui Venemaa sõjaväeametnikud sõidavad militaarrongiga Kaliningradist Moskvasse, saadab neid Leedu õhuvägede helikopter, mille ülesandeks on jälgida, et keegi poolel teel rongist välja ei hüppaks.
Varem sel aastal paigutas NATO neli pataljoni suurust lahingüksust Poola, Eestisse, Lätti ja Leetu. Kõige tumedama kujutlusvõimega ennustajad väidavad, et ühel päeval võib Venemaa sulgeda niinimetatud Suwałki koridori ehk ligi 97-kilomeetrise Poola-Leedu piirilõigu, mis ulatub Kaliningradist kuni Venemaa lähedase liitlase Valgeveneni, lõigates seeläbi ära Balti riigid ülejäänud Euroopast.
Nendel ärevatel aegadel ehitab Leedu mõlemale poole Ramoniškiai piiripunktist kahe meetri kõrgust ja 3,6 miljonit eurot maksvat piirdeaeda, mis seisab vastamisi venelaste poolt viis aastat varem püstitatud okastraataiaga.
Opositsioonipoliitikud on aia ehitamise mõistnud hukka kui raha mõttetu raiskamise. “See on lollus,” ütles Leedu parlamendi liberaalist poliitik Eugenijus Gentvilas. “Keda me sellega eemale hoiame? Tanke? Muidugi mitte.”
Sellist vaadet jagavad ka kohalikud, kes ei näe, et piiril suudetaks sissetungijatele vastu panna. “Kui see juhtub, siis juhtub,” ütleb uinunud last kärutav Jolanya Disjaitiene (31), kes elab piiripunktile lähimas külas.
Kuid nagu Berliini kontrollpunkt Checkpoint Charlie polnud tegelikult mõeldud invasiooni tõkestava füüsilise barjäärina, vaid pigem piiritluse, kontrolli ja punase joonena, kehtib sama ka Ramoniškiai tara.
Leedu siseminister Eimutis Misiūnas ütles Guardianile, et tara takistab peamiselt alkoholi ja sigarettidega salakaubitsemist ning ebaseaduslikke piiriületajaid, kuid möönis, et see pole kõik.
“Mul on ka teine põhjus, mida kõik teavad. Eesti süüdistas Venemaad oma luureohvitseri röövimises ja me ei taha, et sama juhtuks Leedu ohvitseridega. Tara on Venemaa jaoks nagu punane joon.”
Intsident, millele Misiūnas viitab, juhtus kolm aastat tagasi ja teeb Balti riikide poliitikuid kõhedaks tänase päevani. Ühel septembrikuu hommikul 2014. aastal plahvatasid Eesti-Venemaa ajutise kontrolljoone lähedal suitsugranaadid ja relvastatud Vene mehed tirisid ära kohaliku ametniku.
Tema nimi oli Eston Kohver. Teda näidati Venemaa televisioonis ja mõisteti aasta hiljem Venemaa kohtus 15 aastaks spionaaži ja teiste süütegude sh relvadega salakaubitsemise eest vangi.
Eesti pool rõhutas, et ohvitser rööviti Eesti pinnalt. Venemaa FSB väidab jätkuvalt, et Kohver oli spioneerimisoperatsioonil Vene territooriumil ja väärib talle määratud karistust (Guardian ei täpsusta, et aasta hiljem vahetati Eston Kohver riigireetur Aleksei Dresseni vastu välja - toim.).
Siiski on kahtlused, et liigutusega taheti Eesti valitsust karistada. Juhtum leidis aset kaks päeva pärast seda, kui Barack Obama külastas Tallinna ja vandus, et rünnakut Eestile käsitletakse rünnakuna tervele NATOle. Samuti vihjas ta, et riiki luuakse USA mereväebaas.
Röövimine kinnitas Leedus paljudele, kui kergelt võivad venelased teha, mida tahavad ja ilma tagajärgedeta pääseda. Samuti seda, kui vabalt nad võivad tõega ümber käia. Nüüd ei taha Vilnius anda neile ühtegi võimalust samade trikkide tegemiseks Leedu pinnal.
Venemaa on vastanud tara ehitamisele Kremli tegevuse jälgijatele tuttaval viisil: mõnitamise ja meelepahaga. “Kaliningradis on tellisevabrik ja nad pakkusid, et meil võib aia jaoks telliseid vaja minna,” räägib Misiūnas.
“Andke meile andeks, kuid selle tara puhul me telliseid ei kasuta … Tavaliselt ehitame riikide vahele sildu, kuid praegusel juhul piirdeaaeda.”
Ta naeratas: “Me ei võitle Venemaaga, me ei taha võidelda Venemaaga.Meil on selline naaber, teame, kuidas sellise naabriga elada ja elamegi.”
© Guardian News & Media
