Linnahalli ümber on lompe palju. Eriti katusel, kust vihmavesi kõigist pragudest hoolimata lagunevate majaseinte vahele nõrgunud ei ole. Mõned põõsad on kunagise esindushoone turjal kasvanud juba rinnakõrguseks ning mudane muru on täis vettinud toidukarpe ja pudelikilde. Enamiku prahti jõudis ­Seeblum korjata kokku enne seda, kui koos paarikümne mõttekaaslasega ja keskerakondliku poliitiku ja Linnahalli nõukogu liikme Märt Sultsi kaasaaitamisel Linnahalli seinu üle värvima hakkas (ilmne paralleel Ellen Niidu legendaarse lasteraamatuga maailmast, mis oli kurvalt vesihall, kuni vahva maalrimees maasikaid punaseks ning ookeane siniseks võõpama asus).