Rohkem ilusaid sõnu ehk kodaniku kõne oma presidendile

Need polegi mitte mõrtsukad või röövlid, keda ma kardan ohustavat Eestit, vaid seesama unelus, millest ärgata on aina vastumeelsem.

Hea president Toomas Hendrik Ilves, Kadrioru lossis või kodumaast kaugel.

Ühena umbes miljonist ei vali mind kunagi riigipeaks ei Eesti rahvas ega isegi mitte 73 riigikogu liiget, nii et sõna on ainus relv, millega ajakirjanik 98. sünnipäeva tähistavat Eestit kaitsta saab. Ja mulle näib, et Eesti on ohus; on ohus, kuigi tuba on soe ja uks lukus ning tähtpäeva peab meeles suur hulk hõimlasi ja sõpru; olgugi et lauale on tõstetud külluslik kringel ning hallipäise sünnipäevalapse mõte rändab valitud seltskonna jutusuminas juba mööda minevikuradu.