Tuul on vali. Kui Kihnu mustava viiruna poolteist tundi hiljem silmapiirile ilmub ja laeva meeskond teed – aga muidugi joob enamik seda piimaga – pakkuma hakkab, on tulist jooki võimalik rüübata vaid läbi praokese kruusi katva kile servas ning selgi puhul tahavad lõrisevad iilid vedeliku endaga kaasa viia. Lõõtse sakutab iga viimast kui juuksekarva Suurbritannia suursaadiku Christopher Bruce Holtby ning tema mõlema tütre peas, ent ligi kolm tundi kestva merereisi vältel ei lahku neist kolmest vist keegi välistekilt, rooliratta naabrusest. Mütsid on briti karastunud meresõidu­traditsioonide vaimus koduses nagis, päästevestid konteinerites.