KIITUS

Kunstnik vajab kiitust. See on õli tema tulele, vesi tema veskile. Aga häbeneme kiita ja punastame, kui meid kiidetakse. Siiski, kui on midagi kiiduväärset, peab tingimata kiitma. See innustab, muudab kosmilist asjade seisu natuke paremaks. Aga keskpärast ei tasu kiita, sest see õigustab ja põlistab keskpärasust. Kritiseerida on aga mõtet ainult siis, kui on kindel, et kriitika on põhjendatud ja konstruktiivne – aitab midagi paremaks muuta. Tühipaljas mittemeeldimise väljendus muudab kosmilist asjade seisu ainult halvemaks. Mõttetu ja kahjulik tegevus.

PIMEDAD ÖÖD

Polaarpäev hakkab otsa saama. Ööd hakkavad pikenema ja pimenema. Natuke teeb kurvaks, sest tuletab meelde, et liigume sügise poole, et suvi ei kestagi igavesti. Aga on ilus ja romantiline, kui mitte öelda müstiline. Tähti täis augustiöö on ületamatu. Inspireerib ja lummab.

SPORT

Sõber Üloga arutasime bussis kontserdile sõites, et inimene on ikka sõge loom. Leiutab ja soetab igasuguseid riistu ja masinaid, mis ta aega kokku hoiaksid, aga see toob kaasa, et ta mugavaks läheb ja ennast väga vähe liigutab. Tulemus: aega on – jõudu pole, tervis vilets, tuju paha. Siis võtab kätte ja raiskab kallilt kättevõidetud aja jõusaalis rassides või sihitult sörkides või ringi veeredes.

­Kilplane? Tagasiteel arutasime sõber Petteriga, et tegelikult – eriti meie vanuses – on sport ikka väga mõnus. Et keha tänab sind kohe hea enesetundega, kui oled talle natukene aega pühendanud, ja et sihitult ringi sörkida või veereda on ka väga tore – naudid loodust, tuleb häid mõtteid jne. Terves kehas terve vaim, you know! Kilplane on rahul.