Priit Hõbemägi: "Issi! Issi! See on minu issi! Aidake teda!"

 (108)

Priit Hõbemägi.
Priit Hõbemägi.Tiit Blaat

“Issi, issi! See on minu issi! Aidake teda!” Need on 3-4 aastase poisikese ahastuses hüütud sõnad, kes pidi reedel Tartus Küüni tänava kaubanduskeskuse ukse juures pealt vaatama, kuidas kamp noorukeid tema isa pikali lõid ja teda jalgadega näkku peksid.

Need sõnad, lõikavad mind valusamini kui nuga. Mul on kaks väikest last, ma saan iga päev osa nende õrnade hingede puhtusest ja soojusest. Kui ma kujutan ette, mida pisike poiss nägema ja tundma pidi, siis lähevad mu silmad märjaks.

Need on jõuetuse ja viha pisarad. Ma usun, et iga isa tunneb sama. Üks tubli mees, kes noomis tänaval prügikasti ümber lükanud kaake, löödi pikali ja teda hakati näkku peksma otse Tartu kesklinnas.

Miks ta läks keelama? Kas tema isa oli teda niimoodi õpetanud, sest ta on/oli aus ja õiglane mees? Tahtis ta oma pojakesele näidata, et õige mees hoolib ja astub vahele, kui korralagedust näeb? Või mõlemat? Ma ei tea. Aga ma tean, et, pärast seda juhtumit jääb vähemaks neid mehi, kes lähevad ülbitsevaid ja korda rikkuvaid noorukeid keelama.

Loe edasi Eesti Ekspressist!
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare