Aga miks ma seda räägin? Mitte ainult sellepärast, et Indrek Spungini sooloplaat algab ja (jätkub siin-seal) lihtsa etlemisega. Hääl ja riimid. Albumi ava- ja nimilugu lööb sisse nagu happeline Onu Remus, jutustades kinky’st ja nukrast metsa-armukolmnurgast. Aga „Lahtise peaga ahvinäoga poiss“ on omamoodi luuleplaat, milliseid meil juba ammu enam ei teha.