Õnneliku kooli valem

"Miks peetakse osa koole teistest paremateks?" küsib Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Miks on aasta aasta järel nii, et mõnesse kooli on suur tung kõikidesse kooliastmetesse ja teistesse ei jagu õpilasi? Miks osa koole peetakse teistest paremateks ja ihaldusväärsemateks? Miks soovivad head õpetajad töötada heades koolides? Miks ei ole koolide tase ja maine võrdne? Koolis, mis on aastakümneid tegutsenud ühtemoodi ja suuri muutusi pole toimunud ning koolitööd on juhitud inertsist, võibki kõik pealtnäha olla hästi: tunnid toimuvad, sööklas tehakse head sööki ja õpilaste tunnistustel on head hinded. Aga headesse gümnaasiumidesse pääsejaid on vähe ning kõrgkoolidesse saavad üksikud.

KOOLIJUHIST SÕLTUB KOOLIS KÕIK. Unistan olukorrast, kus mõni ­kohalik omavalitsus ehk koolipidaja võtaks kätte ja mehitaks oma koolid ­tugeva konkursiga hoolikalt valitud koolijuhtidega. Tugeva ja kompetentse juhtimisega saaks koolid tuua väga heale tasemele, tõsta nende mainet ­õpilaste, vanemate ja ühiskonna silmis ning muuta tugevaks ja usaldusväärseks kõik kodulähedased koolid. Aastal 2016 võiks suurema kooli koolijuhi igakuine töötasu olla 5000 eurot. Milline võimas konkurss tuleks siis koolijuhtide kohtadele!