Film algab geniaalse stseeniga, kus prostituut Lola (Barbara Sukowa) ja tema sõber Esslin (Matthias Fuchs) arutlevad poeesia olemuse üle. See on teema, mis absoluutselt ei sobi sõjajärgsesse olustikku, kus minevikku ei vaadata ja igaühel on julm ambitsioon edasi jõuda, ükskõik mis hinnaga. Esslin seletab naisele, et poeesia on alati kurb, sest luule tuleb hingest ja hing ongi alati kurb, sest hing teab rohkem kui mõistus.