Tutvustame kolme Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis tehtud lõputööd.

Teadustöö meetodiks on tavaliselt „kvalitatiivne uuring poolstruktureeritud süvaintervjuude sisu­analüüsiga“.

Enamik Tinderis olevaid mehi ei sobi naistele

Tinder, Tinder mobiili peal, kes on sobivaim kogu ilma peal: Getter uuris oma bakalaureusetöös, kuidas Eesti neiud end Tinderis esitlevad ja kuidas mehi valitakse.
Getter Kristen Rang tegi bakalaureusetöö „Eesti noorte naiste Tinderi kasutuspraktikad ja tajutavad tüüpilised meeskasutajad“.

Tinderi keskkonnas toimuvat polnud Tartu Ülikoolis varem põhjalikumalt uuritud. Getterit inspireeris, et tegu on „teatud mõttes tundliku teemaga ning – nagu uuringust ilmnes – kohati ka tabuteemaga. Tinderit kasutatakse, kuid sellest avalikult rääkimist alatihti välditakse. Varjatakse ju teatavasti seda, mis tekitab piinlikkust või ebamugavustunnet“.

Üha enam sõprus- ja armu­suhteid saab alguse just Tinderist.

Getteri valim moodustus üheksast talle tuttavast 20–24-aastasest naisest, kellest kõik on lõpetanud vähemalt gümnaasiumi, mõni ka ülikooli.

Üks põnevamaid peatükke toob välja Tinderis liikuvate Eesti ja välismaa meeste üheksa põhilist tüüpi.

Need on Eksponeerija, Karjääriinimene, Autofanaatik, Reisija, Ennast käest lasknud mees, Tagasihoidlik kasutaja, Paha Poiss, Kaitseväelane ja Hipster.

Naiskasutajatele meeldisid Reisija, Karjääriinimene ja Hipster. Kaitseväelase osas oldi neutraalsed. Teised (Ennast käest lasknud mees, Tagasihoidlik kasutaja, Autofanaatik, Eksponeerija ja Paha Poiss) olid pigem negatiivse kuvandiga.

„Ma ei ole vist pannud mitte ühelegi Maaülikoolis õppivale noormehele nagu like’i või ma ei ole, ma ei tea, miks, aga ma ei ole, ma lihtsalt automaatselt mõtlen, et aa, see mees on mingi traktorist või mingi.” Tinderi kasutajanna
Getteri töös osalenud naised märkisid enda sõnul „ebasobivaks“ 75‒95 protsenti meestest, kes tutvuse otsinguil telefonis neile ette sattusid. Miks? Üks Getteri allikaid tunnistas, et äpi tõmbamise õhtul „olin veidi juba šokis, kui ma mõtlesin, et misasja, kas nagu reaalselt ei eksisteerigi Eestis nagu kutti, kelle ma suudaks nagu paremale, nagu jah panna?/…/ Ühel olid nagu liiga suured lihased, teine käis kutsekas, umbes normaalseid pilte ei olnud olemas“.

Mehi hinnataksegi Tinderis peamiselt välimuse põhjal. Aga välimus peab ideaalis kaasas käima mehe perspektiiviga osutuda pikaaegsemaks kaaslaseks ja siis muutuvad tähtsaks juba vanus, mehe haridus ja haritus, ka päritolu.

Mille järgi Tinderis mehi valitakse?

Mõtlemapanevaid tsitaate tüdrukutelt leiab tööst veel.

Näiteks üldiselt eelistatakse nooremaid mehi, aga mõni tüdruk annab võimaluse ka kolmekümnendates mehele: „41 [on mehe vanuse ülempiir] jah, sest mul ema on 42 ja ma ei taha vanemat kui tema.“

Ehkki kaheksa neiut ei hoolinud mehe nimest, pidas üks neiu potentsiaalse kaaslase nime siiski tähtsaks: „Mõtle näiteks, kui sa saad tuttavaks mingi kutiga, kelle nimi on näiteks, ma ei tea, oletame mingi, ma ei tea, Ruudi või Peedu või midagi sellist onju ja siis sa tahad taga elu lõpuni või no ütleme, et hakkate meeldima üksteisele ja siis sa pead ta’ga elu lõpuni väljas käima ja siis mehe nimi ongi mingi Ruudi või Peedu.“

Vähene pildivalik loeb: „Need kutid, kes panevad ainult ühe pildi, nendele ma tavaliselt panen ka [ei], üks pilt, sa ei tea iialgi, kes ta tegelikult on.“

Samuti eesti keele oskus ja päritolu: „Jaa nagu, et ma tahaks nagu seda, noh, kui ma hakkan nagu väga palju kaugemale mõtlema, et kui ma tahan kunagi mingi pere luua või midagi, siis ma pigem teeks seda eestlasega. Lihtsalt, et nagu hoida eesti keelt rohkem.“

Haridus loeb: „Maaülikool on minu jaoks megahirmutav. Ma ei ole vist pannud mitte ühelegi Maaülikoolis õppivale noormehele nagu like’i või ma ei ole, ma ei tea, miks, aga ma ei ole, ma lihtsalt automaatselt mõtlen, et aa, see mees on mingi traktorist või mingi. /---/ Mind hirmutab pigem see, et eee, olles nagu poliitiliselt võibolla kursis sellega, kui nagu raske on Eestis olla mingi põllumajandusharu peal tööl vaata, et siis nagu, ma ei näe sellel nagu mingit mõttekat tulevikku. / ---/ Ja mis mees see on, kes väga-väga armastaks mingit, ma ei tea, piima lüpsta või kartuleid kasvatada.“

Ühes neius tekitas pelgust, kui mees oli pannud profiilile hariduskäiguks „eluülikool“. Teine kartis, et inseneriga on liiga raske rääkida, kuna insenerid on liiga targad.

Juutuubereid jälitatakse

KES MIND KEELAB: Liisi Maria Muuli saatis „tavalised” uurimisteemad pikalt ja võttis luubi alla hoopis YouTube’i mikrostaarid
Liisi Maria Muuli bakalaureusetöö „Eesti youtuber’ite eneseesitlus, auditooriumi ja privaatsuse taju” uuris kümmet eestikeelseid videoid tegevat aktiivset juutuuberit, keda jälgib üle 7000 kasutaja.

„Sain aru, et vaatan päevas vähemalt 2-3 tundi YouTube’i videoid ning mõtlesin, et miks mitte teha uurimustöö siis YouTube’ist, kes mind keelab? Eestis pole nagunii seda palju uuritud,“ ütles Liisi.

Juutuuberitega kokkusaamine osutus keeruliseks. Neist paljud kõhklesid: kes Liisi on, kuhu intervjuud lähevad, ega meedia neid nõmedasse olukorda ei pane.

Liisit üllatas, et mikrokuulsuste privaatsust rikutakse sagedasti ja üsna jultunult: „Ühel juutuuberil oli olukord, kus ta magamistoa akent loobiti tähelepanu saamiseks kividega, ja sageli tahetakse neist koduuksel pilti teha, mõnikord tullakse isegi tööle järele pildi saamiseks.“

Liisi jõudis järeldusele, et isegi kui juutuuberid väitsid, et nad ei mõtle oma tegevusi läbi, tuli hiljem intervjuude käigus välja, et nende looming on teadlikult planeeritud.

Liisi sai ka teada, et sotsiaalmeedia staare kutsutakse reklaamidesse ning noored oskavad selle eest raha küsida.

Reklaami eest makstavad summad võivad ulatuda üle tuhande euro - eriti kui projektis on mitu juutuuberit.

Blogijad ei arvesta lugeja arvamusega

sotsiaalsest survest: Johanna Maria Mertsina kaitses edukalt lõputööd fitness- ja elustiiliblogijate sotsiaalse surve tajumisest.
Johanna Maria Mertsina bakalaureusetöö käsitles kümmet spordi-, fitness- või elustiiliblogijat. Ta uuris, kuidas blogijad tajuvad lugejate sotsiaalset survet ning kuidas see mõjutab blogi haldamist või sinna kirjutamist.

Neiu leidis, et blogijad sõltuvad jälgijatest vähe: „Lühemas perspektiivis võib-olla läheb korda mõni negatiivne või positiivne kommentaar, aga pikas perspektiivis mitte. Blogija kuulab oma lugejat põhiliselt vaid siis, kui see peaks andma läbimõeldud, konstruktiivset kriitikat või mõnel juhul siis, kui lugeja pakub uusi põnevaid mõtteid, mida võiks kajastada.“

Blogijad tajuvad ka survet välimusele ja tunnetavad, et jälgijad ootavad neilt keha näitamist ning piltide avaldamist, aga uuringus osalenud blogijad üritavad vältida liigselt paljastavate fotode postitamist.

Milliste teemadega tegeletakse Eesti ülikoolides

Kaari Perm „Youtuber’ite jälgimise põhjused ja harjumused 15-17 aasta vanuste tüdrukute hulgas”, bakalaureusetöö, 2017.
Piia Õunpuu „Eesti moe- ja ilublogijate praktikad ja eetilised dilemmad brändikoostööde kajastamisel”, bakalaureusetöö, 2017.
Sandra Pikk „Eesti elustiiliblogijate sisuloome ja väärtushinnangud”, bakalaureusetöö, 2015.
Mädleen Mustonen „Enesepresenteerimine moeblogides”, bakalaureusetöö, 2015.
Kaisa Liimets „Sotsiaalmeedia tarbimisest tulenev kaasajanähtus FOMO (fear of missing out / kartus jääda millegist olulisest ilma - toim) põhi- ja keskkooliõpilaste näitel”, lõputöö, 2015.
Saskia Kivi „Kanepiteemaliste sõnumite edastamine ja vastuvõtt Facebooki grupi näitel”, bakalaureusetöö, 2016.
Krõõt Filippov „Y-generatsiooni narratiivide konstrueerimine Müürilehe uudisteportaali näitel aastatel 2014-2015”, magistritöö, 2016

Juhendaja: online-porno vajab uurimist

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel (juhendas Muuli ja Rangi töid) ütleb, et väga vajab uurmist online-pornograafia. Tema juhendatav Carmen Karnö kaitses eelmisel aastal bakalaureusetööd, mis vaatles noorsootöötajaid, kes käsitlevad noortega seksuaalteemasid.

“Kuna internetis tuleb „Jah, ma olen 18“-kasti peale klikkimine väga lihtsalt, siis peame mõtlema, mida oleks vaja teha, et noored ei jääks üksi selle materjaliga ega tekitaks endale valearusaami seksist,“ ütles Murumaa-Mengel.