Eestis on tema sihtpunktideks Põltsamaa ja Järva-Jaani, piimandusühistu E-Piim kaks tehast, kus rabi kontrollib, et kõik oleks, nagu peab. Täpselt koššer, nagu iidsed juudi toidureeglid ette näevad.
Rabid saabusid tehaseid kontrollima. Viidi ellu rituaalid – nii Põltsamaal kui ka Järva-Jaanis –, aga nende sisu jätab Murakas enda teada.

Rabi Hollander on Orthodox Unioni Euroopa järelevalvedirektor. Orthodox Unioni poolt välja antav OU märk – O ümbritseb U-d – on maailmas tuntuim koššertoidu sümbol.

Firma klientide hulgas on Coca-Cola, Kraft, Hershey’s ja Minute Maid. Rabide kontrollkäigud on OU-märgi omamisel loomulik tootmisprotsessi osa.

E-Piima juhatuse esimees ­Jaanus Murakas ütleb, et ilma koššerimärgita oleks võimalused piimatooteid piiri taha müüa väga ahtad. Venemaal seda märki ei nõutud, aga rohkem kui aasta on Vene turg Euroopa Liidu toodetele lukus. Mujal nõutakse koššerit ja halali.

Halal on iidne islami toidureeglistik, selle täitja võib oma toodetele kanda halal-märgi.
E-PIIMA JUHT: Jaanus Murakas.

„Kõik jumala poolt loodu – piim, kartul või õun – on automaatselt koššer,“ ütleb Murakas. „Küsimus on, kuidas neid töödelda.“

Praegused usudogmad olid kunagi mõistlikud hügieeninõuded

Põltsamaal tehakse juustu, aga see pole veel automaatselt koššer. Lihtsam on koššerina tunnustada juustutegemisel tekkivat kõrvalprodukti vadakut. Tähtis on temperatuur – koššeri reeglite järgi algab toiduvalmistamine 45 kraadi juures. Madalamal temperatuuril kehtib reegel, et kõik on jumala loodud ja seega automaatselt koššer.

Eesti juustu puhul eraldub vadak madalamal kui 45 kraadi juures, aga näiteks aukudega Emmentali juust vajab soojust rohkem ja seda tuleb töödelda koššeri reeglite kohaselt.

Juustutehases peab hoolikalt jälgima veel tervet rida pisiasju. Juuretis, laap – piimhappebakterid, mis juustu valmis teevad – peavad olema koššer. Eesti juustu jaoks ostab E-Piim neid Taanist või Hollandist. Samuti peab koššer olema juustule lisatav sool.

Lõpuks saab vadaku kuivatada pulbriks, mida maailma maiustustetootjad ostavad, et panna seda šokolaadi või küpsiste sisse. Suured tootjad rihivad oma maiustused selliseks, et neid võiks müüa üle maailma. Seega peab ka Järva-Jaanist Vietnami, Belgiasse või Araabia Ühendemiraatidesse saadetud vadaku- või piimapulber olema kõigile sobilik.

„Me ei pääsegi ilma, kõikidele klientidele pakume koššerit või halali,“ ütleb Murakas. Täna ei sõida ilma koššer- või halalsertifikaatideta Järva-Jaanis tehasehoovist välja ainuski koorem piima- või vadakupulbri ega võiga.

Tuhandeid aastaid tagasi Lähis-Idas tekkinud toidutraditsioonid, mille juudid ja moslemid omaks võtsid, on üsna sarnased.

„Inimesi suri seal toidumürgitustesse, nii et seda nägu,“ paneb Murakas sõrmed kokku.

Sealt said alguse reeglid, mille juudid panid kirja tooras ja talmudis. Hiljem lõid moslemid endile üsna sarnased toidureeglid, ainult ühe suure erandiga – keelatud on alkohol.

Alkoholikeeld omakorda tingib, et etanooli sisaldavad kätepesuained on E-piima tehastes vahetatud isopropanooli vastu. See pole alkoholina joodav. Samas pole halali kontrollkäike tegevad moslemid siiski nii ranged, et oleks nõudnud näha firmajuhi kabineti baarikappi. Mõni koostööpartnerite poolt saadetud jõuluvein võib seal ikka leiduda.

Riitused tehastes

Algus oli raske. Esimene samm oli taotlus Orthodox Unionile, kes annab välja koššersertifikaate. Sertifikaadiandjaid firmasid on maailmas terve hulk.

Rabid saabusid tehaseid kontrollima. Viidi ellu rituaalid – nii Põltsamaal kui ka Järva-Jaanis –, aga nende sisu jätab Murakas enda teada.

Hiljem sai firma tunnistuse, et tema tooted on koššer. Ent see pole tasuta. Aastase sertifikaadi maksumus on Muraka sõnul „5000 dollari ringis“.

TÄHTIS PABER: Rabid kinnitavad,et E-Piima toodang vastab koššernõuetele.

Halali taotlemine läks juba libedamalt. Ehkki juudid ja moslemid peaksid justkui verivaenlased olema, kõlas esimene küsimus: kas teil koššerisertifikaat on? Jaatav vastus lihtsustas protsessi tuntavalt.

Rabid käivad tehaseid kontrollimas vähemalt kord kvartalis. Nad tulevad ootamatult.

„Kõik olid juba lõunale läinud, ma kirjutasin oma kabinetis veel midagi,“ räägib Murakas. Ühel hetkel tekkis tal tunne, et keegi jälgib tema tegevust. „Tõstsin pilgu.“ Seal oli oimupatsikeste, habeme ja musta kaabuga rabi, kes ütles: „Hello!“

Proove rabid ei võta, nad uurivad dokumente, lasevad endale tõlkida. Üks rabi rääkis E-Piima kvaliteedijuhile, et avastas kunagi kuskil tehases hobusepiima. See on täiesti lubamatu, suur patt. Tehas jäi sertifikaadist ilma.

Kui E-Piim tahaks hakata koššerjuustu tootma, peaks kohal olema rabi, kes juuretise ja laabi juustukatlasse laseb. Seetõttu praegu koššer-„Eesti juustu“ Põltsamaal ei tehta. Piima- ja vadakupulbriga on lihtsam, rabi kohal ei pea olema.

E-Piimas on tinglikult läbi mängitud veelgi keerukam standard – superkoššer. See eeldab, et rabi on alati kohal laudas, kui lüps algab – lehmi aga lüpstakse kaks korda päevas. Samuti on rabi tehases kohal kogu tootmisprotsessi jooksul.

Kui juudid peavad sabatit – reede õhtust laupäeva õhtuni –, siis rabi tööd ei tee. Tehas peab sel ajal seisma. Enne superkoššer-tootmise alustamist tuleb tehas desinfitseerida ja ööpäev seista lasta.

Hetkel on sellise tootmise käivitamine Muraka sõnul sahtlisse oote­le pandud. Samas graafik, kuidas sättida suurtes lautades lüpsi nii, et üks rabi võiks käia ühest laudast teise, on juba valmis.

Superkoššertooted on kallimad, see võimaldaks ka põllumeestel saada piima eest kõrgemat hinda.

Lõpuks ütleb Murakas, et juudi­usku pole tal astuda palutud. Küll olnud üks rabi valmis abistama, kui selline mõte peaks tulema. „See on nii keeruline, ma saan aidata,“ olla pühamees lubanud.