Kui keegi ostab internetipoest näiteks kas või jalgratta, siis Admirali äri võib ette kujutada nii, et nende kliendid lähevad Admiral Marketsi kodulehele, logivad sisse oma kauplemiskontole

(konto avamiseks tuleb ennast muidugi registreerida ja kontole deposiit kanda) ja ostavad lõpuks Admirali pakutud veebiteenuse kaudu dollareid, müüvad eurosid, ostavad Šveitsi franke ja müüvad Jaapani jeene.

Seda võib nimetada ka valuutadega spekuleerimiseks. Keegi usub, et dollar tõuseb, ja ostab dollarit. Keegi usub vastupidi, et euro tõuseb, ja ostab hoopis eurosid. Lõpuks üks neist võidab ja teine kaotab, aga Admiral, kes võimaldab need tehingud oma kauplemiskeskkonnas teha (ning pakub lisaks veel ka nõu), teenib tehingutelt oma teenustasu.

Üle miljoni konto

Registreeritud kauplemiskontosid on Admiral Marketsil üle miljoni, aga aktiivseid kasutajaid (kes teevad tehinguid iga kuu) umbes 16 000–17 000. Eestis on aktiivseid kliente tuhande ringis, kõige rohkem on neid Poola, Tšehhi ja Saksamaa turgudel. Ent haare ulatub ka Euroopast välja, Austraaliast Uruguayni.

Praktilise poole pealt tähendab see seda, et kui vaja, tuleb teha tööd ja pidada konverentskõnesid ka keskööl. 85 protsenti Admiral Marketsi klientidest on mehed, enamikus noored kuni keskealised. Tüüpiline klient on 35aastanemees, kel on juba olemas oma äri, tihti IT taustaga, ja loomulikult peab olema vaba raha.

Admiral Markets AS
2014 2013


Müügitulu 16 mln € 17,1 mln €


Ärikasum 1,6 mln € 3,7 mln €


Töötajaid 214 236


Osalused Alexander Tsikhilov 75%,


Dmitri Lauš 20%

Siin artiklis pole mõtet süüvida valuutakauplemise peensustesse. See on keeruline, võõrsõnu ja tõlkimatuid termineid täis maailm. Kes on asjatundja, teab niigi. Kes pole, see ei saaks niikuinii aru – tuleks aastaid õppida.

Valuutakauplemisteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on maailmas sadu. Enamik on marginaalsed tegijad, tihti kompavad nad ka legaalse ja mittelegaalse, eetilise ja mitteeetilise äri piire. Admiral Markets on aga juba piisavalt suur ja piisavalt tuntud. Kes tunneb huvi, see leiab internetist piisavalt arvustusi eri valuutakauplemisteenuste, sealhulgas Admiral Marketsi kohta – mis on head, mis on vead, mis plussid, mis miinused.

Kauplemine on riskantne tegevus, võidud ja kaotused käivad käsikäes. Sama loomulikult tulevad seega ka vaidlused ja süüdistused: kes tegi vea, kas kaupleja või kauplemisteenuse pakkuja?

Üks mees tantsis balletti

Enne ärisse sattumist olid Lauš ja Tsikhilov hoopis teise ala mehed. Lauš tantsis Estonias balletti ja selle kõrvalt hakkaski vaikselt kauplemisega tegelema. Tekkisid esimesed kogemused, huvi valdkonna vastu ja lõpuks ka raha, et oma firma teha.

Tsikhilov on aga pärit Venemaalt Peterburist ja nägi oma tulevikku hoopiski muusikas. Kakskümmend aastat tagasi hakkas ta Peterburis internetiteenust pakkuma. 1999. aastal liikus valuutakauplemise juurde ja asutas firma Admiral Investments & Securities. Kaks aastat hiljem said Lauš ja Tsikhilov tuttavaks. Esialgu tegutses Lauš niiöelda frantsiisi alusel, kuid siis ühendasid kaks meest ärid ning asusid tegutsema partnerite ja kaasomanikena.

2008. aastal kolis Tsikhilov oma ärid Venemaalt Eestisse. Sealtmaalt sai Admiralist Eesti ettevõte, millest Tsikhilovile kuulub umbes 75 protsenti ja Laušile 20 protsenti.

Möödunud aastal töötas Admiral Marketsis üle 200 inimese, natuke vähem kui aasta varem. Põhjus selles, et mullune oli firmale suhteliselt raske aasta: tegeleti kulude kärpimisega ja efektiivsuse parandamisega. Ka müügitulu kukkus 17 miljonilt eurolt 15,9 miljonini.

2014. aasta oli maailmamajanduses suhteliselt rahulik. Valuutad eriti ei liikunud ja valuutakauplejate populaarseim paar – dollar-euro – püsis stabiilsena. Kauplejad olid loiud, tehinguid tehti vähem ja Admiral sai vähem teenustasusid. Lauš ütlebki, et nende äris on head ajad siis, kui on kriis. Kui on mingi jama, siis hakkavad valuutakursid liikuma, volatiilsus tõuseb, kauplejate näpud hakkavad klaviatuuridel (kuigi 40 protsenti tehingutest tehakse juba mobiilide vahendusel, nii et sõna „klaviatuur“ kaotab aegamööda oma tähtsust) nobedamalt klõbistama ja Admiral saab rohkem teenustasusid.

Firma ajaloo rekordkuu oligi äsja, käesoleva aasta augustis. Nii Ameerika kui Hiina börsil toimusid suured muutused – täpsemalt rängad kukkumised – ja see pani ka valuutakursid kiiresti kõikuma. Kaubeldi hoogsalt ja Admiral teenis kopsaka summa.

Probleem: Eestit ei teata

Juriidiliselt on Admiral Markets AS Eesti firma, mille tegevuse järele valvab siinne finantsinspektsioon. Suurbritannias on Admiralil tütarfirma, mille tegevust reguleerib sealne järelevalve Financial Conduct Authority (FCA). Kauplemise sisulise poole pealt võib Admiral Marketsit pidada ka Briti ettevõtteks. Ka turunduses esitletakse ennast sageli Briti firmana.

See on paratamatus, millega on kokku puutunud paljud rahvusvahelise suunitlusega Eesti firmad. Eestit ei teata, ja kui ei teata, siis ollakse kahtlevad. Seega on parem end esitleda Suurbritannia ettevõttena.

Lauš võrdleb Admirali tegevust eestlaste Transferwise’iga: enamik töötajatest on Eestis ja siin tehakse ära suur osa tööst, aga turunduslikel ja juriidilistel kaalutlustel (finantsmaailmas maksab Briti regulatsioon märksa rohkem kui Eesti oma) opereeritakse eelkõige Londoni sildi all.

Tööjaotuse osas on Tsikhilov ja Lauš ülesanded ära jaganud nii, et esimene tegeleb peamiselt firma laienemise küsimustega, toimetab välisturgudega, lendab ringi ja avab turgudel uksi. Lauš omakorda juhib kogu tegevuse köögipoolt.

Meeste iseloomud on erinevad, aga omavaheline klapp on hea. Tsikhilov on eluaegne õppija: kaks magistrikraadi, üks Venemaal ja teine Šveitsis. Hiljuti kaitses ta Zürich Swiss Business Schoolis ka doktorikraadi inimeste motiveerimise teemal.

Lauš ütleb oma sõbra ja äripartneri kohta muigamisi, et ilmselt läheb ta varsti järjekordset doktorit tegema ja seekord ajaloos, sest ajalugu on Tsikhilovi suur hobi. Tsikhilov figureerib ka Äripäeva rikaste edetabelis, kus ta paigutati 23 miljoni eurose varandusega 105. kohale.