„Ma ei oska eriti teeselda, et hakkan kohe maailma päästma“

Marta Bałaga intervjueerib Elizabeth Olsenit (28), üht peaosalist Cannesist ja Karlovy Varyst auhindu noppinud põnevusfilmis „Wind River“, mis äsja ka Eesti kinodesse jõudis.

Kuulus olla on raske. Kui sa oled kuulus, võib juhtuda nii, et sa jääd Harvey Weinsteiniga jahi peale lobisema, siis peatab sind rannikuvalve ja oma uut filmi tutvustavale intervjuule saabud sa tunnike hiljem kui kokku lepitud, vabandusi pobisedes ja värskest päevitusest õhetades.

Praegu käib jutt Elizabeth ­Olsenist ning stsenaristi ja näitleja Taylor Sheridani filmidebüüdist „Wind River“. Film räägib pealtnäha ühest mõrvaloost, kuid muutub kiirelt sissevaateks kohalike indiaani hõimude süngesse igapäevaellu, kus loodus on karm ja vägivald jääb enamjaolt karistamata.

Olsen on juba ammu tähesäraga tuttav, seda tänu oma vanemate õdede üliedukale karjäärile (­E­lizabethi vanemad kaksikõed Mary-Kate ja Ashley Olsen said tuntuks lapsnäitlejatena ja on edukad ärinaised ning moeloojad – Toim.). Lapsepõlves hoidus ta siiski avalikkuse pilgu alt eemale. Kuni tema ekraanidebüüt „Martha Marcy May Marlene“ (2011) sai Sundance’is hitiks ja pani alguse karjäärile, mida Olsen ei oleks osanud soovidagi.