Õhtul tass teed, natuke külmarohtu ja „Narcose“ sari. Lennuk Frankfurti pidi väljuma kell 6.05 hommikul – niisiis äratuskell poole neljaks, kiire kotipakkimine ja lennujaama. Tehtud, korduvalt, alati edukalt.

Hommikul ärkan unesegasena ja mõtlen ehmatusega, palju kell on. Äratuskell on vajunud padja alla ja mõnest magatud tunnist ei piisanud, et seda kuulda. Kell näitab 6.03. Lennukini kaks minutit. Kiire guugeldus, kõne lennujaama, mis ei lohuta mind kuidagi: „Lennuk Frankfurti just startis.“