Kohaliku muljed elust Tapal koos Ameerika sõduritega
Tapa Maxima kaupluses on hakanud oluliselt suurenema Coca-Cola müük ning esimestel kuudel pärast Ameerika sõdurite saabumist olid letid enamasti tühjad. Samuti on kauplustes vähenenud massiliselt SIM-kaardid, mille kasutamise seletamisega on väidetavalt Maxima kaupluse töötajatel küll keele poolest probleeme, ent ometigi on saanud kõik oma tahtmise. Tapa Maxima kaupluse juhataja antud teemat kommenteerima ei nõustunud.
Kohalike elanike arvates kaasnevad siiski iga hea asjaga ka halvad küljed. Näiteks on pidev paugutamine ja sõjalennukite lendamine linnarahvast ära tüüdanud ja tekitab isegi kohati sõjatunde. „Sõjalennukite lend on Tapa linnale kujunenud täiesti tavaliseks asjaks, ent ometigi on see häiriv ja kohati tekitab lihtsalt tüdimust,“ väitis üks meesterahvas.
Ameerika sõduritega on juhtunud päris omapäraseid juhtumeid. Näiteks hakkasid nad väidetavalt Tapa bensiinijaamas teenindajale külge lööma. Samast kauplusest otsisid veidike napsised sõdurid ka juuksurit ja soovisid osta kangemat alkoholi.
Ameerika sõdurite meelispaigaks on siiski Tapa pitsakohvikud. Pitsakohviku Vesuvio endise töötaja Liisa sõnul on ameeriklased ühed huvitavad tegelased. Tihti tekkis olukordi, kus sõdurid marssisid uksest sisse ja soovisid tellida 10 pitsat. Kuna aga kohvik niipalju tainast korraga ei valmista, pidi neile seletama, et nii mitut pitsat ei ole võimalik korraga teha. Niipea aga kui üks salk lahkus, tuli aga teine sisse ja pidi uuesti täpselt seda sama teemat seletama. Liisa sõnul oli see aga pigem natuke naljakas kui tüütav.
Muidugi on pitsakohviku töötajatel veel lugusid rääkida. Kui sõdurid siiski kindlalt pitsat soovisid, oli juhuseid, kus mõned neist jäid kohvikusse ootama, mil pitsad valmivad. Korraga mahub ahju kaks suurt pitsat. Kui kaks pitsat valmis, viisid nad need teistele ära ja tulid jälle tagasi ootama. „Iseenesest nutikas lahendus, sest nii said nad värsked pitsad kohe kätte,“ kommenteeris Liisa.
Vabal ajal on ameeriklased aktiivsed. Näiteks ehitasid nad suvel vineerist sõjaväeauto, millega soovisid osaleda Kuutsemäel isetehtud autode võistlusel. Iga autol olid olemas vaid pidurid ja rool ning nendega tuli mäest alla võimalikult puhtsalt rada läbida. Auto said sõjaväelased küll valmis, kuid puudub info selle kohta, kas nad ka võistlesid.
7. juunil toimus Tapal heakorrapäev USA sõdurite osalusel. Talgutel osales ligi 110 sõdurit ja 30 vabatahtlikku. Koristamise alaks oli seekord Üleviste tänava majade 10 ja 12 naabruses mahajäetud garaažid ja nende ümbrus, kuhu Tapa elanikud on aastate jooksul viinud erievaid jäätmeid: raadioid, televiisoreid, kodutehnikat, mööbelit, palju rõivad, autorehve, klaaspudeleid ja autoosasid. Samuti tekkis mahajäetud garaažide lammutamisel eterniiti, puitu ja klaasi. Töö maht oli äärmiselt suur ja kokku suudeti koguda vaid osa prahist, millest suur osa oli maapinnal. Maa sisse ehitatud keldri moodi sügavikesse ohutuse tagamiseks koristama ei mindud. Töö käigus täideti kuus suurt, 10 – 16 tonni mahutavat, multiliftkonteinerit.
USA üksus tõi kohale ka sõjatehnika, mida rahvale näidati. Pärast töö lõpetamist korraldasid USA sõdurid talgulistele ja ümbritsevate majade elanikele lõunasöögi. Rahvale pakuti grillitud liha, friikartuleid, salatit, krõpsu ja erinevaid karastusjooke – Ameeriklaste endi lemmiksöögid.
Kohalike elanike sõnul on USA sõdurid väga viisakad ja suhtlemisaltid. Pigem tekib suhtlusbarjäär eestlastel, kes tihti ei oska või ei taha midagi öelda. Kergliiklusteel, kus sõjaväelased sportimas käivad, teretatakse kõiki möödujaid ning naeratatakse neile vastu. Ent suhtlus ei käi siiski ainult inglise keeles, nagu seda võiks uskuda. Nad on õppinud ära lihtsamad eestikeelsed sõnad nagu Tere, Aitäh ja Head aega ning see on ainult positiivne.
Ameeriklaste enda sõnul meeldib neile väga Eesti loodus ning kui teistmoodi see on. Kui võimalik, tuleksid sõdurid kindlasti oma peredega siia puhkama. Samuti on nad külastanud Tartut, Narvat ja Tallinnat, ent enim meeldis neile vanalinn ja Narva kindlus.
