Kius. Solvangud. Kaebekirjad. Selline on tööinspektsiooni siseelu

Kuigi tööinspektsioon peaks olema viimane koht, kus esineb töötülisid ja -kiusu, käib seal juba aastaid vaenamine.  Ametnikud solvavad üksteist, kirjutavad lehekülgede kaupa seletuskirju, otsivad õigust politseist ja kohtust.

Kui mu vastas istuva naise silma serva ilmub pisar, ei ole ma päris kindel, kas näen õigesti.

Aga mõne aja pärast lähevad silmad jälle märjaks ja ühtäkki ta nutabki.

See on täiesti ootamatu pööre, sest Meeli Miidla-Vanatalut kirjeldatakse tööinspektsiooni raudse leedina. Sellisena, kes ei murdu, vaid murrab teisi.

Eksminister Maret Maripuu on küll tolle asutuse peadirektor, kuid veelgi võimukamaks peetakse tema asetäitjat Miidla-Vanatalut.

Pool tundi varem lõppes pressikonverents, kus nad mõlemad istusid kõrvuti ja esitlesid asjalikult inspektsiooni töötulemusi.

Nüüd võtab Miidla-Vanatalu prillid peast ja pühib daamiliku elegantsiga pisaraid.

„Mingi seltskond [kolleege] on mulle teada andnud, et sa oled selline madu, et küll me sinust lahti saame,“ nuuksub ta.