Keerasin Võhandu maratonil kokku sõgeda supi

Mis juhtub, kui saata Võhandu aerumaratonile üks vahva jõmm, kes taipab kaks päeva enne maratoni, et paljajalu pole aprillikuus ikka mõistlik maratoni läbida – jõevesi on veel külm.

Ma mõõdan ühe korra, mitte üheksa. Söön suurt tükki, lootes, et see ei aja mu hiiglaslikku suud lõhki. Olen valmis tundmatus kohas vette hüppama.

Seega pole ime, et Ekspressi toimetajad kupatasid mu Võhandu maratoni sõitma aerulauaga ehk SUPiga lühend tuleneb inglise keelest - Stand Up Paddling) , millega olin varem vaid korra sõitnud. Kui purjetaja Elise Umb Võhandu 100-kilomeetrise rajaprofiiliga hakkama saab SUPil, miks siis mina ei peaks saama?

Jäta ettevalmistused viimasele minutile

Saan viimasel hetkel, paar nädalat enne võistlust, koha stardinimekirjas. Korraldajad küsivad, et mis ma selga panen, mille peale kohman, et „midagi sooja ikka”. Saan soovituse otsida endale vettpidav kuivülikond, mida kasutavad mitmed võistlejad kalipso asemel.

Leian XXL-suuruses veekindla kuivülikonna samal päeval. Vahi aga, nüüd vaja veel ainult SUPilaud saada ja ongi nitšeevo, rõõmustan mõtteis.