Kartuli- ja puhtusearmastajate maa – Valgevene
Viimati käisin Valgevenes umbes 30 aastat tagasi ja mäletan, et sead püherdasid poristel teedel mudalompides. Kui tuttav juuni alguses reisile kaasa kutsus, tekkis uudishimu seda maad veel kord näha. Jätaksin vahele piinarikka teekonna läbi Läti, sest bussi marsruut oli valitud kõige otsem, mis tähendas pikki kilomeetreid mööda jubedaid, auklikke, kitsaid ja poriseid kruusateid. Jõudsime siiski oma mudase bussiga Valgevene ja Läti Grigorovšina piiripunkti. Mööda maismaad piiri ületades peavad passid ja viisad olema ilusti näpus, täita tuleb ka kaheosaline ankeedike. Üllatuseks kontrollis bussi üle ka piirivalvekoer ja kohvrid pidime tõstma läbivalgustuslindile, täpselt nagu lennujaamas. Valgevene piiri ületamisest räägitakse õuduslugusid, aga meil õnnestus 1,5 tunniga hakkama saada.