Ütled, et Lähis-Idas ja Aafrikas on turvalisus defitsiit ja nõudlus turvateenuse järele suur. Kui suur?

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika on suurte riikide mõjusfääris. Sealsetel suveräänsetel riikidel, näiteks Egiptusel, on nii sisepoliitilised, terroriga seotud ning suurriikide huvidega seotud hirmud. Üritatakse hoida tasakaalu riiki lubatavates välisinvesteeringutes, kaasata neid mitte ainult Euroopast ja Ameerikast, vaid ka Aasiast. Eestil pole mingeid globaalpoliitilisi, sõja- või naftatööstusega seotud huvisid. Meie tahame ainult tööd ja bisnist teha. Seetõttu eestlastel julgeolekuäris hästi lähebki.

Kui hästi? Mullu sügisel töötas sinu firmas Suessi kanali ehitusel 350 meest.

Täna on mehi mõnevõrra vähem. Samas oleme täna oma sõjaliste ekspertide toel kasvamas Nigeerias. Küberkaitse on tõusev valdkond.

Kas rohkem müüd musklit või aju?

Aju. Musklit vaid India ookeanil. Seal on meil paarsada meest.

Neist umbes viiendik on eestlased – töölülide juhid. Lisaks poolakad, horvaatdid, lätlased, leedukad, soomlased. Kokku kaheksast rahvusest.

Laevakaitse on muskliäri. Kõik, mis toimub maa peal, on puhas koordinatsioon: Euroopast pärit inseneridele rahuliku töökeskkonna tagamine keerulistes tingimustes, kus on kõrged riskid: terrorism, korruptsioon, erinevate kultuuride ja hõimude kokkupõrkeoht.

Üks mees sai Tartus poja nähes peksa – kogu ühiskond tõusis tagajalgadele. Me hoolime. Meil on väike ja hea elu.

Kelle turvalisust tagate?

Aafrikas ja Lähis-Idas töötavad kõrgelt haritud insenerid igal pool: ehitataske tunneleid, elektrijaamu jne. Paljud on võtnud pered kaasa. Näiteks Egiptuses pole eurooplastel lubatud relvi kanda. Kohalik turvafirma teeb meile püssimeeste osas allhanget.

Suurim senine töö on olnud uue Suessi kanali ehitustöödele. Ühe aasta jooksul olid 3000 Euroopa inseneri meie kaitse all. Lõime terve reeglite süsteemi ennetamaks kõiki riske alates terrorismist, lõpetades liiklusega. Iga turvalisusega seotud nüansi panime paika kuni alkoholipoliitikani välja: näiteks hollandlane ei võinud juua üle kahe õlle päevas. Kohapeal tekkinud tülid pidime lahendama nii, et keegi ei pahandaks. Selleks oli meil kohapeal hea psühholoog – Bill Moschella (Saaremaal elav endine FBI eriagent – T.T).

See on turvarisk, kui hollandlane joob Egiptuses üle kahe õlle?

Kätt ette panna me ei saa, kui keegi end täis joob. Me pole lapsehoidjad. Aga igasugune negatiivne uudis oleks kohe kulutulena meediasse levinud. Õnneks polnud meil eurooplastega ühtki tõsisemat intsidenti. Üks tulistamise intsident jõudis CNNi, BBCsse ja mujale - üks patrull lasi endale ise kuuli jalga.
Jaanus Rahumägi

Kui turvaline valgel lääne inimesel Kairos või Muscatis täna on?

Kui ise konflikte ei otsi, käitud mõistuspäraselt ja kohalikke kombeid austavalt, siis ei juhtu midagi. Lähis-Idas ja Aafrikas on ka kaootilisuses oma süsteem.

Sealkandis käib suur investeerimine ja ülesehitus. Aga noad välguvad, kuulid lendavad ja pommid lõhkevad.

Pariis või Stockholm tunduvad täna sama ebaturvalised kui Lähis-Ida. Inimesed ei julge lapsigi kooli saata. Egiptuse valitsus võtab ohte väga tõsiselt. Näiteks otsustati äsja üle riigi kaasajastada lennujaamade turvasüsteemid.

Mida seal tegemas käid?

Räägin läbi potentsiaalsete klientidega. Üritan aru saada, kuidas see maailm toimib. Kui vajame mingeid litsentse, siis suhtlen ametnikega, annan allkirju, löön templeid. Näiteks Omaani kaudu lastakse merele relvi. Et neid saaks Euroopast India ookeanile, peab Omaani valitsus andma litsentsi, mille saamiseks tuleb täita musttuhat tingimust. Laevakaitse teenus on saanud Eestis omapärase aktsendi seoses sellega, et eestlased istuvad Indias juba mitmendat aastat kinni. Tegelikult on see ülitäpselt korraldatud ja reglementeeritud äri, kus vale komakoht võib maksta kümneid tuhandeid dollareid.

Miks istuvad Eesti laevakaitsjad kolmandat aastat Indias kinni?

Euroopa poolt vaadatuna on kogu asi nonsens. Kuidas on võimalik kogu meeskond kollektiivselt süüdi mõista? Lihtsalt selle eest, et olid laeval, kus olid mingid relvad, mis ei kuulu sulle. Ükski turvamees ei pääse relvadele ligi enne, kui relvad on transporditud kaitstavale laevale. Kastidel on nummerdatud plommid. Alles siis võib relvakasti kapteni juuresolekul avada. Tehakse protokoll ja loetakse kõik üle. Võrreldakse relvanumbreid, loetakse üle padrunid, kiivrid, kuulivestid – kas kõik vastab protokollile, millega kast algselt üle anti.

Rahulik eestlane mõjub rahustavalt kõigile, isegi nendele rahvastele, kes räägivad prantsuse keelt ja elavad Nigeerias.

Peamine küsimus on, miks diplomaatilised jõupingutused mehi koju ei too?

Selle mõistmiseks tuleb teada tagamaid. 1996.aastal puhkes Indias suur skandaal, mis raputas ja häbistas kogu sealset poliitilist ladvikut ja kohtusüsteemi – nn Purulia kaasus. Üks taani kodanik transportis eralennukiga relvi India valitsusvastastele partisanidele Purulia piirkonnas. Taanlane peeti India võimude poolt kinni, kuid lasti vabaks. Nüüd pole Taani teda nõus Indiale välja andma. Kohtuveskid jahvatavad tänaseni.

Mitu India parlamendiliiget võtsid ilmselt korruptiivsetel põhjustel sõna taanlase vabastamise kaitseks ja said häbipleki külge. India meedia on sellest palju kirjutanud.

Teine juhtum: mõned aastad tagasi lasid kaks Itaalia sõdurit maha kaks India kalurit. Taas pääsesid süüdlased vabadusse.

Nüüd siis tõusis uus jama, kus on mängus mingid relvad ja mingid eurooplased. Keegi ei hakka asja süvenemagi. India poliitikud võivad Brüsselis rääkida mida iganes, kuid keegi neist ei taha panna kodus võimalikest kurjategijatest eestlaste vabastamisel nimel oma pead tulle. Nad siiamaani tahavad tagasi seda relvakaupmehest taanlast.

Kas vahel komandeeringus kõhedust ka tundnud oled?

Kõhedust mitte. Aga on selge, et Jeemenis ja Liibüas tuleb käituda teiste reeglite järgi kui Tallinna kesklinnas. Pead teadma, kuhu lähed. Kui käitud sealsete reeglite järgi, ei riku korda, pead lugu kohalikust kultuurist ja oled väärikas külaline, siis ei juhtu midagi. Tavaliselt võtavad mind sellistes kohtades vastu külalised, kes on ise hästi kaitstud.

Võimalus sattuda valel ajal valesse kohta pole Liibüas ja Jeemenis palju suurem kui Omaanis, Saudi-Araabias või Pariisis.

Kas kannad relva või toetud vajadusel oma karate-oskustele (Rahumägi on 1982.aasta Eesti meister karates)?

Loomulikult kannan ka välisministeeriumile oma sõitudest ette. Eesti riik hoolib oma kodanikest oluliselt rohkem kui teised lääne riigid. See, kuidas välisministeerium on tegelenud laevakaitsjatega, on pretsedenditu! Mida on Briti või Ukraina välisministeeriumid teinud oma Indias kinni olevate kodanike kaitseks? Mitte midagi. Ainus, kes meestega on kogu aeg koos istunud, on Eesti konsul.

Kas oled ise pidanud oma elu pärast kartma?

Koledaid asju olen kogenud ainult Tallinnas 1990ndatel. Siis oli Eesti palju hullem kui praegune Lähis-Ida.

Laevakaitse turul on praegu sarnased arengud kui 1990ndate Eestis: alguses oli turvafirmasid palju ning hinnad olid väga kõrged. Neid jäi järjest vähemaks ning 2016.aastal peaks selguma, kui palju tegijaid üldse alles jääb. Laevandus on mõõnas, hinnad kukkunud.
Jaanus Rahumägi

Ka Somaalia piraatidel on vesi ahjus. Euroopa Liidu ja NATO alused patrullivad usinasti.

Piraatide mure on pigem see, et nad ei saa suurtele laevadele peale. Kui lähened mingi puust künaga, siis kuidas pääsed 200-300 meetri pikkusele tankerile, mille parras on kümne meetri kõrgusel ning mille kaptenisillal passivad kogenud snaiprid? Piraadid pole enesetapumissioonil.

Varem tuli intsidente ette iga kuu, nüüd harvem. Umbes kolm aastat tagasi olime ühel Kreeka laeval, kui piraadid ründasid ja läks andmiseks. Kapten kutsus appi prantsuse sõjalaeva, kust saadeti appi helikopter. Me lahendasime enne olukorra ära.

Piraatlus on kolinud Somaalia rannikult mujale: Aafrika läänerannikule ja Malaisia kanti.

See on teist sorti piraatlus. Sisuliselt röövimine. Meil oli Nigeerias paar nädalat tagasi intsident, kus meie maismaa eskort sõitis juhuslikult sillale, mille röövlid mõlemast otsast ära blokeerisid. Panevad tee kinni, tulevad püstolitega vehkides autodest välja ning korjavad kõikidest autodest rahakotid ja väärtesemed kokku. Lahendasime selle olukorra hoiatuslaskudega.

Samamoodi rünnatakse laevu: võetakse tanker kinni, pumbatakse tühjaks ning lastakse jalga.

Hiljaaegu soovitasid Venemaa lennujaamu vältida. Milliseid lennujaamu veel väldid?

Me ei tee enam tõesti ühtki transiiti Venemaa kaudu. Iial ei või teada, kelle suhtes tekib venelastel ebaterve huvi. Meil on palgal Eesti, Läti, Leedu ja Poola endised sõjaväelased – ka näiteks mehed Leedu eriüksusest ARAS ning Poola eriüksusest GROM – sellised mehed, kelle kõhulihased on nii tugevad, et võid nende vastu jala puruks lüüa.

Millised on kokkupuuted nn islamiriigiga?

Kaitse seisukohalt pole oluline, millisest terroriorganisatsioonist vaenlane on või kas kaitstav sureb organiseeritud terroriakti, mõne üksiku hullu või liiklusõnnetuse läbi. Meie ülesanne on kõik riskid miinimumi viia.

Eestlased on külma peaga rahvas. Me suudame oma pretensioonitu, kuid sihipärase süsteemsusega lahendada ka kõige hullemad konfliktid. Mõnikord saavad vaenupooled rahusobitaja peale pahaseks. Aga rahulik eestlane mõjub rahustavalt kõigile, isegi nendele rahvastele, kes räägivad prantsuse keelt ja elavad Nigeerias.

Kui võtad ühest hõimust rohkem inimesi tööle kui rivaalitsevast hõimust, siis võib sellest sündida kõikide tööd pärssiv konflikt. Aga eestlane lahendab selle oma mitteagressiivse olekuga ära.

Oled kõik oma mehed miljonile dollarile kindlustanud.

Tahame, et nad igalt poolt elusa ja tervena tagasi tuleksid. Selle arvelt ei tee mingit allahindlust.

Kui palju maksab klientide leidmisel fakt, et oled olnud riigikogu liige?

Täiesti null! Laevanduses on vanad meremehed, kes ei tea poliitikast midagi. Neid huvitab vaid see, et laev jõuaks turvaliselt punktist A punkti B.

Riigikogu liikmel on selles äris isegi raskem: tuled ette määratud maailmast, kus ei pea millegi eest vastutama ja palk on kindlustatud ning lähed maailma, kus pead end kogu aeg uuesti ja uuesti tõestama. Kus võid laevaomaniku või kliendiga kuitahes hästi läbi saada ja koos õlut juua, aga kui kapten ütleb, et ta sinu mehi ei taha, siis tema sõna maksab.

Hetkel firma uusi inimesi ei värba. Politseist ja kaitseväest on koor riisutud?

See on müüt, et oleme mingi koore riisunud. Mehed küll lahkusid kaitseväest, kuid ei tulnud meile, vaid peamiselt briti firmadesse. Üks neist oli seesama kurikuulus Advanfort.

Väidetavalt passiti sinu kontori ees: milline kaitseväelane läheb Rahumäe juurde järgmisena lepingut sõlmima.

See on minu jaoks uudis. Tegelikult on meil Riho Terrase ja Elmar Vaheriga härrasmeeste kokkulepe: ma ei tee ühtki sellist käiku, mis võiks kaitseväge või politseid kahjustada. Kui keegi soovib meile tööle tulla, küsin enne Terraselt või Vaherilt üle, mis selle mehe ületulekuga kaasneks. Kui ütlevad, et “Jaanus, kurat, see on mul ainus vend, kes seda asja oskab – kui ta ära viid, on halvasti” siis ma ei võta seda meest tööle.

Kas selliseid palveid on palju?

Õnnesks mitte. Aga nii leppisime kokku, sest vahepeal läks asi väga hüsteeriliseks. Tänaseks on palju mehi turvaärist kaitseväkke tööle naasnud.

Kui palju selle tööga teenib?

Mitmed tuhanded eurod kuus. Oluliselt rohkem kui sõjaväes teenib.

Teil on 24/7 otseliin Põhja Eesti Regionaalhaiglaga.

Kui meie meestega ükskõik kus midagi juhtub, saame võtta operatiivselt satelliittelefoni kaudu ühendust. Oleme seda abi inimeste päästmiseks kasutanud mitmel korral. Laevapere liikmetel on välja löönud raske allergia. Raskest põletikust on tekkinud terviserikked. Kord said kapten ja esimene tüürimees keset India ookeani tormis tugevaid vigastusi: ühel oli küünarnuki nihestus, teisel biitsepsi rebend. Oleme ka uppumisohus rootslasi merest välja koukinud.

Sinu relvalast takerdus mõned aastad tagasi Maltal. Selle taga nähti jõude, kes olid polnud rahul, et ostad kaitseväest spetsialistid üle.

Vastab tõele, et takerdus. Täna on mul kapoga head suhted, sest seal on uus direktor. Pole kindel, kas mul olid head suhted eelmise direktoriga.

Toimusid asjad, millest me ei saanud aru – meile ei antud mõnda aega kätte meie relvi. Riiklikul tasandil ebamääraste vihjetega on seda äri kerge halvata. Täna oleme juba nii suured, et meid ei suudaks häirida isegi kapo kogu oma ressursi juures.

Veel mõned aastad tagasi rääkis üks mereväe ohvitser – ma nimesid ei hakka nimetama – Haapsalu lähistel reservohvitseride kogunemisel tõsimeeli, et mereturvafirmad on finantseeritud piraatide poolt. Ma ei uskunud oma kõrvu! Jutt nagu 1990ndatel politseis, kus räägiti, et turvafirmad ise ongi tegelikult pätid – üks suur maffia.

Mingil hetkel arvasid Eesti võimud, et relvi, mida laevakaitses kasutatakse, müüakse terroristidele või tont teab kellele. No halloo: meie kasutatav Glocki vintpüss maksab 2000 eurot. Mustalt turul saab kalašnikovi 100 dollariga. Kes see loll peaks tahtma meilt relvi osta?

Lõpuks küsisin ühe kaitsepolitseiniku käest, et kui olen aastaid teeninud korrakaitses, eriteenistuses, politseis, siseministeeriumis, riigikogus ja kapo komisjonis, siis nüüd ütleb teie analüüs et hakkan pättidele relvi müüma!?
Jaanus Rahumägi

Mainisid, et küberkaitse on kasvav ärivaldkond.

Meil on ambitsioonikad ja nimekad kliendid, kes tunnevad muret oma arvutivõrkude turvalisuse pärast. Eesti maine on IT alal väga kõrge.

Meil on ka idee, mida Eesti võiks teha e-residendi kaardiga. Täna on laevandus täielikus madalseisus, kõik laevaomanikud otsivad kokkuhoiu võimalusi. Nad ei ole vaesed poisid – üks tanker maksab mitusada miljonit. E-residentsus annab võimalus tuua Eesti lipu alla 2000-3000 võimast ookeanilaeva.

Laevaregister toob ainuüksi Panama riigile sisse pool miljardit dollarit aastas.

Ent lisaks on suured registrid Maltal, Küproel, Kreekas, Luksemburgis jm. Kõik need registrid on paberregistrid, mis nõuavad meeletult palju tööd, mille maksavad laevaomanikud kinni. Eestis saaks registrid tuua mugavalt digimaailma - riigile tiksub sissetulek laevade tonnaaži pealt.

Mis hinde paned Rõivase valitsusele?

Ma ei kritiseeri oma isiklikke sõpru ajalehes. Vihaseid e-kirju oleme omavahel vahetanud.

Võrreldes sellega, mis mujal maailmas toimub, elame Eestis sellises tsivilisatsioonis, et hing puhkab. Pommid ei plahvata, kultuurid ei ole konfliktis.

Üks mees sai Tartus poja nähes peksa – kogu ühiskond tõusis tagajalgadele. Me hoolime. Meil on väike ja hea elu.

Mis me pagulastega teeme, laseme sisse?

Pole ju ühtki. Valitsus on ajanud tarka poliitikat: hoidnud Eesti väga heas korras ja teiste riikide probleemid meist eemal.

See, mis sakslaste jaoks on köömes, oleks miljonilise Eesti rahva jaoks katastroof. Me pole 1945.aasta traumast siiani üle saanud. Ma pole kindel, kas meie rahvuslik närv suudaks teise sellise trauma üle elada.

On sul poliitilisi ambitsioone?

Sai riigikogus oldud kaheksa aastat. Aitab.

Riigikogu mentaliteet muudab inimesi. Näe, ajakirjanikuna kirus Kalle Muuli mind nii kuis jaksas. Kuigi olin ostnud Hummeri oma raha eest ja maksin selle pealt erisoodustusmaksu. Nüüd sattus Muuli ise Riigikokku ja kohe – klõps – astus ise kuluhüvitiste lõksu.