TA MEELDIB VANADELE, sest need mäletavad, kuidas noor Ivo Linna laulis nelikümmend aastat tagasi mustvalges televiisoris, vaevumärgatav naerukurd ümber suu, see võis sulatada Antarktika.

TA MEELDIB NAISTELE, sest „Iff on niii nunnu!“. Mõni neist ütleb seda eriti peenikese häälega, peaaegu piiksudes.

TA MEELDIB MEESTELE, sest ta pole siidikäpp, parandab rookatust ja kaevab maad ja ükskord tegi kauni peldiku. Viimasega seoses tsiteeris ta kunagi oma kadunud isa: sibi töö on hea, see ei tolma!