Venemaalt tuldi 1964. aasta kevadel, mõni kuu pärast ­Innsbrucki olümpiat Antsonit pildistama ja et glamuuri lisada, vajati kõrvale kohalikku blondi ning tuntud kaunitari. Niiviisi Eve Kivi ja Ants Antson tutvusid. Näitlejatar Kivi oli juba kuulus, mänginud enam kui kümnes filmis.

„Olin plikana tritsutanud, aga kiiruisutamisest suurt ei teadnud,“ räägib Kivi. „Antsoni nimi oli tuttav ja teadsin sedagi, et ta liigub Tallinnas Ada Lundveri käevangus. Miks just minu juurde pildistama tuldi, ma ei tea, aga tingimustele, et olgu „blond ja tuntud“, ma ju vastasin. Fotosessioon oli meie esimene vahetu kohtumine. Jah, Antson meeldis mulle. Ta oli tõmmu nagu lõunamaalased, kelle temperament mulle istub. Võimalik, et kaht kuulsat inimest tõmbas teineteise poole. Võisin ju mõelda ka, et näe, terve Eesti imetleb Antsonit, aga tema on siin, minu juures!“

„Jah, kui venelastel oli vaja Balti blondiiniga pilti teha, polnud Lundver kodus ja keegi tuli Eve peale,“ selgitab Antson. Ta täpsustab fotosessioonil juhtunut: „See oli armastus esimesest pilgust.“

Ühe abielu selja taha jätnud Eve Kivi: „Minu meelest teatas Antson juba mõne päeva pärast, et võtab mu naiseks. Mina ei tahtnud, ütlesin, et elame niisama koos. Andsin järele alles järgmise aasta sügisel, kui juba last ootasin.“

EVE KIVI: Näitlejannale oli abielu Ants Antsoniga teine.

Tutvumise ja pulmade vahele mahtus Kivi ja Antsoni ühise elu kauneim aeg. Ega palju saanud koos olla, aga kui oldi, tunti teineteisest rõõmu.

Tavaliselt kulges Antsoni suvi pikkades laagrites, aga 1965. aastal sõitis ta laeval „Mitšurin“ Odessast nädalaga Rumeenia rannikuni ja tagasi. „Mitšurin“ oli sakslastelt sõjasaagiks võetud, väidetavalt Hitleri isiklikus käsutuses olnud alus. Nüüd väntas Riia filmistuudio Aleksandr Leimanise mängufilmi „„Tobago“ muudab kurssi“ ja Alissa osas astus üles Antsoni pruut Eve Kivi. „Eks Antson nägi, mida näitlejate elu endast kujutab,“ muigab aktriss.
GLAMUURIVABALT: Fred Antson emaga päikest võtmas.

Sportlaste elust sai Kivi omakorda aimu Gruusias, kuhu Antson ta kevadlaagrisse külla kutsus. Selle reisiga kaasnes plaaniväline seiklus: „Rong pidi Leselidzesse jõudma kesköö paiku. Lasin pimeduses õige peatuse mööda. Nägin vaid Antsonit perroonil seismas, kuid ei saanud kohvriga enam maha hüpata. Järgmises peatuses, nagu rongilt maha sain, olid noored tumedad mehed ringis ümber, blond tibi oli neile ootamatu saadetis. Õnneks tuli keegi soliidses eas taksojuht ja sikutas mu autosse, viis Leselidzesse ära. Seal Antson nutikalt perroonil paigal püsiski.“

ISA JA POEG: Ants ja Fred.

„Käisin Evega filmifestivalidel, olen tantsinud Sophia Loreni, Gina Lollobrigida ja Liz Tayloriga. Ning olen filmivõtetel osalenud nii uisutaja dublandina kui ka massistseenides,“ sõnab Antson.

Vaiksesse pulma kutsuti üksnes pere ja mõned lähemad sõbrad. „Antson oli kuulsusest tüdinud, ei tahtnud, et kogu Eestimaa meist kuuleks,“ räägib Kivi. Abiellunud jäid elama Antsoni Pärnu maantee korterisse ja pidid siiski leppima, et neid Eesti kõmulisimaks paariks peeti.

„Loomulikult olime luubi all, teadsime, et meile vaadatakse tänaval järele. Vahel leppisime kokku, et jääme järsku seisma ja vaatame koos tagasi. Küll siis oli peakeerajaid! Ilusad ajad olid, neid on valus meenutada,“ lausub Antson ootamatult vaikselt.

„Ma ei usu, et kuulsus oleks mind otseti häirinud, olin sellega ju harjunud. Olin Eve Kivi, mitte vaid olümpiavõitja naine,“ arutleb näitlejatar.

PERE: Ants , Eve ja Fred.

1966. aasta alates jäi Kivil sünnituseni üks kuu, siiski sõitis ta abikaasaga Leningradi võistlustele. „Lõpubanketile läksin lühikeses kasukas ja lõdisesin hirmsasti. Põlv sai rängalt külma ja vajas ravi, mis kestis peaaegu sünnituseni. Kord oli Sverdlovskis veel külmem, miinus 35, kui õigesti mäletan.“

Poeg sündis 12. veebruaril 1966. Antson oli pikal turneel Hollandis, Norras, Rootsis ja Venemaal. Noorele emale, kes oli otsustanud näitlemisega pisut vahet pidada, tehti ettepanek salvestada suvel Musta mere ääres sõiduauto Zaporožets reklaam. Oli selge, milliseks kujuneb noore pere elurütm.

Antson nendib: „Enamasti jätkus kummalgi meie suure armastuse ajal kuhi oma tegemisi, koos püsisime rohkem vaid siis, kui Eve Frediga kodus pidi olema. Emana oli ta väga hea. Üldse oli ta kodus väga normaalne inimene, ei mingit staaritsemist ega pirtsutamist. Aga nagu Fred veidi suuremaks sai, hakkas Eve jälle ringi sõitma, poissi kasvatasid rohkem ta ema ja õde Ingrid. Püsivast kooselust ei tulnud midagi välja. Teoreetiliselt, usun, on sedasi võimalik abielu säilitada, ent selleks on vaja kaht iseloomu, mis lasevad läbi tule ja vee minna.“

EESTI 1965: Aasta põnevaim paar oli Eve Kivi ja Ants Antson.

Kivi nõustub: „Paariks nädalaks vahel saime kokku, pikemaid ühiseid perioode ette ei tulnudki. Isegi esimesel suvel, kui rohkem perena olime, sõitsin viieks päevaks ära. Antsoni laagrid olid peaaegu aastaringsed.“

Montreali maailmanäituseks EXPO-67 vändati ENSVd tutvustav dokumentaalfilm „Vana Toomas kõike teab“. Õnneliku pere rollis on Eve Kivi, Ants Antson
 ja poeg Fred.

Ants Antson on intervjuudes mõnikord öelnud, et tema ja Eve Kivi vahelisi pingeid kruvis abikaasa ema. Näiteks Pulleritsu (Priit – Toim.) Postimehe-intervjuust leiab teavet nagu „250 rubla oli liidu koondise stipendium, sellega elasid mul naine ja ämm ja laps ära“ ning „Eve ema oli suur vahelesegaja“. Antson pole mõtteviisi vahetanud ja ütleb: „Eve ema pidas tütart staariks ja pidas mindki, kuni välismaal käisin ja nodi tõin. Eve austas ema kõvasti, uskus teda kõiges. Eks ema õpetanud Evele tõesti vajalikku ka, näiteks söögitegemist: kui Eve köögis midagi tegi, siis tegi hästi. Kuid ega tal olnud suurt aega ega minu kodusoleku ajal ka vajadust. Mulle söögitegemine ju meeldib. Kui spordiga lõpetasin, oli palk äkki väike. 250 rublalt 120-le kukkuda polnud niigi kerge, aga Eve ema ei seedinud mind siis enam üldse.“

Eve Kivi vangutab pead: „See, mida Antson Pulleritsule rääkis, on vale. Minu ema polnud kellelgi vaja üleval pidada. Isa Johannes Kivi oli usuasjade volinik, kes allus otse Moskvale, ning ema sai nõukogude aja lõpuni edasi tema piisavalt suurt pensioni. Minu arvates suhtles ema Antsuga normaalselt, kuigi ta sportlastest suurt ei pidanud. Täiesti kindel, et ema supid Antsule väga maitsesid! Ning sama kindel, et ka mina olen endaga ise hakkama saanud.“

Ühes on poolesajas filmis mänginud Eve Kivi ja uisustaar Ants Antson täiesti ühel meelel: nad kasvasid lahku.

„Kolisin Frediga Antsoni juurest ära 1969. aastal. Kaasa ei võtnud midagi peale isiklike asjade ja kahe padja, ühe võtsin endale ja teise poisile. Lahutuse, mis enam midagi ei otsustanud, algatasin 1972. aastal mina, ajend oli näitleja ja laulja Dean Reedi tulek mu ellu. Minu palvel toimus meil vaikne ja viisakas kabinetilahutus,“ räägib Eve Kivi.
Ants Antson: „Esimese naise võtsin naise järgi, teise naise ema järgi – ja olen rahul.“

Eve Kivi ja Lea Arme kahasse kirjutatud mälestusteraamatusse „Ma olen elanud“ on Antsonist mahtunud pilt ja napp allkiri. „Ma ei tahtnud halba kirjutada, aga hea sai väga kiiresti otsa,“ põhjendab Kivi. „Lahkhelisid tuleb peres ikka ette, aga Antson oli võimukas. Kui Nõukogude Liidu ja Itaalia ühisfilm „Punane telk“ valmis sai, korraldati trupile pidu. Antson keelas mul sinna minna ja kui ikka läksin, ütles väga inetult. Mulle ei tohi nii öelda. Aga suured sportlased ongi ilmselt ennast täis ja egoistid. Küllap võib Ene Antson, kellega me kenasti läbi saame, sama öelda.

Loomulikult on Antsonis ka ilusat. Näiteks kui ta välismaalt midagi tõi, olgu jalatseid, rõivaid või kangaid, siis ei tassinud ta iial mingit rämpsu, vaid valis pigem maitsekalt ühe stiilse kingi.“

Jaan Jürine (spordiajakirjanik – Toim.) küsis kunagi Rahva Hääles Antsonilt: „Päris pikka aega tundsid paljud sind mitte kui Ants Antsonit, vaid kui Eve Kivi meest. Ilusa naise kõrval kõndimine kergitab usutavasti ka mehe eneseteadvust?“

„Aga kuidas muidu? Selleks ta võetud saigi ja seitsme aasta jooksul seda põlve nauditud. Teises abielus olen olnud 21 aastat. Mehele ongi kaks abielu paras, kolmas läheks juba liiale. Esimese naise võtsin naise järgi, teise naise ema järgi – ja olen rahul.“