Meie mees Botswanas: „Ei, enamik aafriklasi ei taha Euroopasse tulla“

Mitmes Aafrika riigis äri ajav George Shabad kritiseerib meie eelarvamusi Musta Mandri suhtes.

Radissoni hotelli lobisse intervjuule tulles toob Shabad kingituseks kaasa väikese karbi krokodillipasteeti. See on meeldetuletus, et juttu tuleb millestki eksootilisest – Aafrikast. Jutt ise käib aga suuresti selle ümber, kui eksitav on termin “Aafrika”. Ei ole üht suurt maalahmakat, kus inimesed paaniliselt iga päev mõtlevad, kuidas vaid Euroopasse pääseda. On üle viiekümne riigi, palju erinevaid kultuure ja religioone, kombeid ja tavasid, erinevad ärid ja erinevad suhtlusvõrgustikud.

Shabadi põhibaas on Botswana. See on kahe miljoni elanikuga, aga Prantsusmaa-suuruse territooriumiga riik, Lõuna-Aafrika Vabariigi põhjanaaber. Umbes kolmandiku aastast veedab Shabad seal. Muuseas, Shabad pole oma peres enam ainuke, kes Aafrikaga seotud. Tema õde valmistab Keenias juustu – väga head, kiidetakse – ja tänu Venemaa totratele Euroopa-vastastele sanktsioonidele ekspordib seda nüüd edukalt Venemaale.

Kuidas te Botswanasse sattusite?

Kui võimalus tuleb, siis kas võtad või ei. Pakuti äriprojekti Lõuna-Aafrika Vabariigis. Ostsime seal kokku farme ja muutsime need loodusreservaadiks. Safari- ja jahiturismi moodi äri seega. Sealt tuli omakorda esimene info Botswana kohta. Praegu on Botswana meie Aafrika äride baas.