Kõik intervjueeritud kirjeldasid seda ühtmoodi: suutmatus ennast liigutada, hirm, hallutsinatsioonid. Mainiti aga ka inimesi, kes unehalvatust naudivad ja üritavad seda esile kutsuda.

Unehalvatuse teemat on väga vähe uuritud. Pennsylvania ülikooli 2011. aasta uurimistööst selgub, et seda esineb ligi kaheksal protsendil maailma elanikkonnast, esinemissagedus ei sõltu vanusest ega soost. Eestiski leidub küllaga neid, kes on kogenud unehalvatust ja sellega kaasnenud paanikatunnet.