Pervitinist sai sensatsioon, mis levis kulutulena kogu ühiskonnas – alates töölistest autotehase konveieri taga kuni koduperenaisteni, kes vajasid pärast rahutut ööd imikuga uut energiasööstu. Väsimust peletav imeaine pakkus huvi ka saksa sõjaväelisele juhtkonnale. Professor dr Otto F. Rahnke Üld- ja Sõjafüsioloogia instituudist mõistis selle tähtsust suurepäraselt. Tema jaoks ei olnud saksa sõduri peamine vaenlane mitte Venemaal ega Inglismaal. See oli väsimus, mis sõdurist võitu sai ja ta maha paiskas, võitlusvõimetuks tegi.