Sellest endaksjäämisest oleme saanud kõvasti kasu.

Vaadake, kuidas ülekaalust võdisev, 16 tundi ööpäevast kontoritoolis või sohval lösutav pereisa lausa lendab, kui tema titt ootamatult kuuma pliidi poole tatsub.

Vaadake, kuidas me vaatamata Eesti „suvele“ vapralt merre ronime. Pole kahtlust, et selles on jälgi meie esivanemate tiivaripsutamisest vintskemate ja karvasemate neandertallastega.

Aga on ka hetki, kus meie sees elav kaugete esivanemate veri ja neilt päranduseks saadud instinktid töötavad meile vastu.