Vaata ise, millised muutused on toimunud kümnekonna aasta jooksul Eesti metsas ja hinda, kas lageraielanke on liiga palju.

Kas Eesti metsa raiutakse liiga palju või vähe - see on hetkel ülikuum küsimus. Statistikat on palju ja iga seisukoha toetuseks võib leida sobivat. Kriitikud süüdistavad riiki selles, et see esitab statistikat valikuliselt ning tegelikku olukorda ilustades.

Ekspress pani juhuslikult valitud kohtadest kokku eelmisest aastast pärit ortofotod ja 10 aastat vanad ortofotod. Vaata ise, millised muutused on toimunud kümnekonna aasta jooksul Eesti metsas ja hinda, kas lageraielanke on liiga palju.

Pilte vaadates tuleb arvesse võtta, et üldmuljet mõjutab pildistamise aeg. Varakevadistel piltidel on rohelust vähem, sest seal ei paista välja lehtpuuvõsa (suurem lehtpuumets on siiski nähtav). 2017. aasta pildid on tehtud varakevadel. Vanemad pildid on pildistatud erinevatel aastatel (kuna Maa-ametil ei ole iga aasta kohta saadaval kogu Eestit katvaid fotosid, valisime lähima aastale 2007) ning ka pisut erinevatel aastaaegadel (mõnel juhul pigem hilisem kevad).

Neil piltidel paistab silma vaid hiljutine lageraie. Lageraie moodustab umbes 75% Eestis tehtavatest raietest, seega 25% kõigist raietest ortofotol ei paista.

Liiguta hiirega üle pildi, siis näed võrdluseks tänast ja 10 aasta tagust olukorda.

Hiiumaa vald, Mänspe küla, Hiiumaa

Sinise joonega ümbritsetud alad 2017. aasta piltidel on need, mille kohta on väljastatud hetkel kehtiv metsateatis. See tähendab, et need raiutakse lähiajal suure tõenäosusega maha või on nad talve saabudes juba maha raiutud (siiski, umbes 15% metsateatistest jääb ka kasutamata ehk mets raiumata, mõnel aastal ka kuni 30-40%).

Rõuge vald, Võrumaa

Lääne-Harju vald, Harjumaa

Muhu vald, Saare maakond

Audru, Pärnu linn, Pärnumaa

Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa

Maa-ametist on kättesaadavad ka veelgi vanemad ortofotod kui 10 aastat. Kui vaadata, milline nägi see Lääne-Virumaa metsapiirkond välja enne 2000. aastat, siis on muutus tunduvalt suurem.

Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa

Kas lageraiet tehakse liiga palju?

Metsatöösturid ja looduskaitsjad vaidlevad, kas Eesti metsa raiutakse liiga palju või mitte.

Keskkonnaministeerium on selles küsimuses olnud kindlalt esimeste poolel. Pidevalt on rõhutatud seda, et Eesti metsa aastane juurdekasv ületab aastast raiemahtu.

Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon ütles viimati siiski, et praegune Eesti metsamajandus ei ole jätkusuutlik ega taga elurikkuse hoidmist.

Keskkonnaministeerium reageeris sellele jõuliselt, teatades metsaosakonna juhataja Riina Martverki isikus, et Teaduste Akadeemia eksib ning nende väited on “suuresti teaduslikult põhjendamata”.

Paljud inimesed, kes looduses liiguvad, on aga märganud vaieldamatut trendi: lageraiet tehakse üha rohkem. Seda kinnitavad ka ametlikud raieandmed.

Tempo, millega saaks küps mets Eestis raiutud 30 aastaga

Harvester
09.02.2018 avaldas metsamajandaja, maastikuökoloogia magister ja endine Riigikontrolli audiitor Rainer Kuuba ajalehes “Sirp” põhjaliku analüüsi, kus näitas, et praeguse lageraietempo juures jätkub küpset palgimetsa vaid ca 30 aastaks. Rainer Kuuba kritiseeris riiklikku metsastatistikat, millele tuginedes suuri raiemahte põhjendatakse:
Keskkonnaministeerium soovitab Eestis raiuda kuni 15 miljonit tihumeetrit aastas. Nii suureks hinnatakse aastast juurdekasvu.
77% Eesti puidust raiutakse lageraietega, mille keskmine puidusaak on 248 tm/ha.
Et saada täis ministeeriumi soovitatud 15 miljonit tihumeetrit, tuleks aastas lageraiuda 46 000 hektarit.
Sellise tempoga saaks küps mets Eestis raiutud 30 aastaga. Kui raiuda praeguses mahus (11,5 miljonit tihumeetrit aastas), siis 40 aastaga.
Praegused noorendikud saaksid selle ajaga ca 40-aastaseks. Nii noorest metsast palki ei saa. Nii noor kooslus ei ole ka elupaigana väärtuslik, selles ei kasva näiteks pohli ja mustikaid.
Seega ei ole juurdekasv sobiv alus iga-aastaste raiemahtude arvutamiseks. Sisuliselt on nii, et mida rohkem vana metsa ära raiud, seda suurem on juurdekasv. Samas raiuda ei ole enam midagi.
Ministeerium näitab raieküpsete metsade mahtu pidevalt suuremana, kui tegelikult on. Näiteks ei võeta statistikas arvesse 5 viimase aasta jooksul tehtud raieid.
Optimaalseks raiemahuks, mis tagaks okaspuumetsadele vajaliku 90-aastase raieringi, oleks üle kogu Eesti kokku 7 miljonit tihumeetrit aastas.
Selleks, et kompenseerida viimaste aastate üleraiet, peaks hulk aastaid raiemaht olema ca 4 miljonit m3 aastas.