Siis hakkab auto liikuma.

Kodutus ei ole Eestis ei kuri- ega süütegu, kuid võib-olla oli mees midagi joonud. Tõsi, ka alkoholijoove per se ei ole -vähemalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste kohaselt - piisav alus vabaduse võtmiseks, kuid alati võib kaasneda täiendavaid asjaolusid. Igatahes toimetas mullu Tallinna politsei kainestusmajadesse 1990 joobnud kodutut - 33,11 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Kokku viidi inimesi kainenema 12,51 protsendi võrra rohkem kui tunamullu -- 5881 isikut Tallinnas, kogu Eestis aga 15005. Pealinna kainereisse viiduist olid 5244 mehed, 637 naised, 113 välismaalased ja 13 alaealised. Kasv toimus 2014. aastaga võrreldes kõigis kategooriates. Vähenes ainult üks arv; meditsiiniblokki suunatute arv. Uuskonservatiivses Eestis on kombeks lugeda avalikku purjusolekut pigem korrarikkumiseks kui meditsiiniliseks probleemiks.
VALDO PÕDER: Põhja politseiprefektuuri korrakaitsebüroo ülem rõhutab, et politsei päästab loendamatute joodikute elusid.

Pole kahtlust, et tõsises joobeseisundis inimene ongi teda ümbritsevatele kainetele sageli peavalu. Ülejoonu võib olla agressiivne, riivata kellegi esteetikameelt, põhjustada õnnetusi, oksendada ettearvamatul hetkel. Hukkamõist väljendub juba terminoloogias. Põhja politseiprefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder räägib kainenemisele viidud "joodikutest"; ta ei ütle "alkoholi ületarbinud isik" või "eesrindlik alkoholiaktsiisi maksja". Kuid alkoholi üledoos võib ka tappa. Umbes ühele tuhandest äraviidust jääb sõit politseiautos viimaseks. Alates 2008. aastast on politsei hoole all surnud 36 kainenemisele viidud isikut.

Kiirabist kainerisse

Selle osas, kui palju kainenemisele viiduid politseis hukkub, lähevad andmed lahku. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo juhtivspetsialist Helen Uldrich saadab Ekspressile andmed, et 2014. aastal oli surmasid kaks, õiguskantsler Ülle Madise poolt PPA peadirektor Elmar Vaherile 2015. aastal saadetud ja järelvalve tõhustamist soovivas märgukirjas "Kinnipeetute surmajuhtumid politseihoonetes 2014. aastal" räägitakse aga kolmest juhtumist.

8. aprillil 2014 suri Jõhvi arestikambris J.S, kes oli enne kambrisse paigutamist kaevanud nõrkust ja suri enne kiirabi saabumist. Üheksa päeva hiljem suri Põhja prefektuuri kainestusmajas A.P, kelle hingamine lõppes isopropanooli joobe tagajärjel. Enne kahe nädala möödumist poos end Rakvere arestikambris üles M.K, kelle veres leiti 1,84 mg/g etüülalkoholi. Samas hoones suri 14. septembril ka A.M, kelle oli tema oma kodus läbi vaadanud kiirabi ja siis politseile üle andnud. Dokument nendib kiretult: "Kell 21:10 jälgimise käigus avastati, et isik ei hinga enam. Surma põhjus: etanooli, tsinnarisiini (vereringehäirete ravim - toim.) ja diasepaami (rahusti - toim.) kombineeritud toksilise toime tüsistusena tekkinud mehhaaniline lämbus maosisaldise aspiratsioonist (oksendamisest - toim.)."
KASUTADES VAHETUT SUNDI: Korrakaitse­seadus annab isiku kainenema toimetamiseks politseile loa kasutada vahetut sundi, mida sama seadus defineerib kui „füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga“.

Paljud alkoholimürgitusse surnud andsid politseile üle nende seisundi rahuldavaks hinnanud arstid. Mõned näited korduvast mustrist: 2002. aasta märtsis suri nii Pärnu kainestusmajja viidud 52aastane naisinvaliid Aime, 2010. aastal juunis lämbus Ida politseijaoskonnas literaat 46-aastane Boris Buracinschi (kellele kiirabitöötajad kutsusid politsei, kuna mees lebas tänaval) ning vaid mõne kuu eest, 31. detsembril 2015, suri Tallinna politseiautos mees, kes Helen Uldrichi sõnul "toodi kainenema haiglast, kus ta räuskas ning segas meedikute tööd". Vahetult enne olid arstid otsustanud, et patsient ei vaja haiglaravi.

Ühelgi puhul ei uuritud hiljem, kas arstid eksisid; kas need inimesed jäänuks ellu, kui nende rasket alkoholijoovet oleks käsitletud mürgitusena, mille ravina "Vältimatu abi käsiraamat" ja “Üldarsti käsiraamat" soovitavad küliliasendisse paigutamist, maoloputust ning teatud juhtudel verepuhastust "kunstneeru" abil.

Aga paljudel joobnutel pole raha visiiditasugi jagu.

Üks erakorralise meditsiini osakonna kogemusega arst selgitab Ekspressile, ET politsei kutsumine sõltub joobnu käitumisest, kuid ka sellest, kas ta on kodutu. See, kes ei pea tänavale jääma, lubatakse pärast meditsiinilist ülevaatust kergemini oma koju; joobnud kodutud lastakse tõenäolisemalt minema viia politseil.

Politsei joobnut koju ei vii

Ulualusega inimesed on eelisseisundis ka korrakaitseseaduse kohaselt, mille § 42 ütleb: "Politsei arestimajja või arestikambrisse kainenema võib isiku toimetada üksnes juhul, kui tal puudub viibimiskoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tuvastatud elu- või ööbimiskoht või kui sinna ei ole võimalik teda toimetada."

Kuid see on teooria. Kui küsin Põhja prefektuuri büroojuht Valdo Põderilt, kui sageli joobnuid koju viiakse, ei meenu talle konkreetset numbrit, kuid jääb mulje, et see pole sagedane praktika. Küll mainib Valdo Põder juhtumeid, et politsei viib pereliikmete palve peale purjujäänud isikuid kainenema nende kodust.

"Aga kui paljusid me päästame!" hüüab Põder ning see, et paljud kainestusmajja viidud ilma toasooja pääsemata surnuks külmuks, on kahtlemata sama kindel fakt kui asjaolu, et politseis töötab asjalikke ja oma tööd südamega tegevaid spetsialiste.

Kuid samas võib joobnu enesetapuni viia just traumapunkti viimise šokk ja alandus. Mõned näited samuti korduvast mustrist: 2005. aasta mais poos end Rakvere arestimajas kingapaeltega üle 35aastane Aleksandr, kes oli Tallinn – Narva liinibussis rikkunud kaasreisijate rahu, 2008. aasta detsembris tappis end Pärnu politseijaoskonnas noormees, kes oli kainenema viidud käeraudu kasutades ning mullu 24. aprillil õhtul poos end Rahumäe politseijaoskonnas kampsuniga üles 38-aastane Ethel, kes kannatas raske depressiooni all pärast seda, kui tema kauplus 2010. aastal maha põles.

Naise surm "puuris"

Kahe lapse ema Ethel mõlkis Nõmme keskuse juures oma sõidukiga bussi ning kohale saabunud politsei tuvastas tal mõõduka joobe (0,8 mg/l). Ethel nuttis ja kirjutas protokollile allkirja asemel "Olen surnud". Naine paigutati arestimaja sellesse osasse, mida hilisemas kriminaalmenetluse lõpetamise määruses nimetatakse "puuriks".

Vahepeal, umbes 19.30, saabus jaoskonna juurde Etheliga mobiiliga vestelda saanud abikaasa Rein, kes üritas välisukse selektortelefoni kaudu politseinikele tagajärjetult selgitada, et naine kannatab tõsise depressiooni all ja võib kavatseda enesetappu (viimast kirjutas ajaleht "Postimees" viitega Lääne-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlainele pärast õnnetust)."Me juba rahustasime ta maha," vastas Reinule politseinik.
AJALUGU: Kaader ­Tallinna kainestusmajast 1990ndate algul.

Võib olla oli Ethel selleks hetkeks juba surnud - kuivõrd "puuri" pole avatud ukse tõttu turvakaamera kaudu näha, avastati alles kell kell 20.38, et Ethel oli end kongivõre külge üles poonud.

Kell 22.50 helistasid politseinikud Etheli abikaasale, kes ootas oma naist politseijaoskonna ümber kõndides Ethelit ootas ja käskisid tal endal koju minna. Seal ootasid Reinu kaks kordnikku, et ebameeldiv uudis teatavaks teha. Rein soovis oma naist näha, kuid politseinikud ütlesid, et surnukeha on minema viidud.

Rein nägi oma naise surnukeha alles kolm päea hiljem, videosalvestisi politseijaoskonnas või -autos toimunust aga mitte kunagi. "Minule on lapsest saati selgeks tehtud, et ükskõik millise ohu ilmnemisel saab ööpäevaringselt abi politseist. Olin veendunud, et neid inimesi võib alati usaldada - seda olen ka oma lastele rääkinud," ütleb Rein.

Ema surma järel jättis tütar kooli pooleli; perekond pole löögist siiani taastunud. "Etheli juhtum peab olema politseile õppetunniks, sest kellegi jõhkra käitumise või teenistusalase vea tõttu hukkus aus, abivalmis ja seaduskuulekas noor naine," on Rein kindel.

Politsei reageerib karmimalt kui vaja

Kas Eesti politsei võib ületada võimupiire ehk kasutada kainenema viimist isegi karistusvahendina? Kui tutvuda eelmise õiguskantsleri Indrek Tederi poolt 22.veebruaril 2012 Lääne prefekt Priit Suvele saadetud soovitusega "Kainenema toimetamise ja vahetu sunni kohaldamise õiguspärasus", oli vähemasti Lääne prefektuuri politseiametnike A.A ja A.T otsus Paikuse vallas "Bravo Burgeri" juures 4. septembril 2011 keegi X käeraudadesse panna ja kainenema viia õigusvastane. Indikaatorvahend näitas tulemust 0,57 mg/l. Politseinikud põhjendasid jõulist reageeringut sellega, et kuna nendega sõnavahetusse astunud isik "käitus provotseerivalt ja agressiivselt, siis oli oht, et ta võib sattuda konflikti teiste inimestega ja seeläbi muutuda ise kuriteoohvriks."

Õiguskantsler arvas teisiti: kinnipeetu kohta olid politseinikud esialgu protokolli kirjutanud vaid „Avalikus kohas alkoholijoobes, silmnähtavate koordinatsioonihäiretega.“. Teder kirjutas, et vaid koordinatsioonihäireid ei saa "pidada vahetu ohu kirjelduseks, mis on avaldaja kainenema toimetamise õiguspärasuse eelduseks", et "(keskmises) joobes oleval isikul ilmnevad reeglina koordinatsioonihäired, kuid sellest ei järeldu automaatselt, et häired on sellised, mille tõttu isik ohustab ennast või teisi."

Mõned aastad varem saatis Teder kirja ka toonasele Politseiameti peadirektor Raivo Aegile
ning tegi viimasele ettepaneku vabandada kellegi M. L. ees, kes oli politseijaoskonnas käe- ja jalaraudadega riputatud 15 minutiks seina külge. Kainestada püüti M L-i põhjusel, et ta pildistas mobiiltelefoniga politseinikke, kes teda oma autosse panid, ning keeldus neid fotosid kustutamast; teiseks tuli tema suust alkoholilõhna.

Pole teada, kas Raivo Aeg M.L ees vabandas. Kümnest distsiplinaarmenetlusest, mis kainenemisele toimetamisega seoses politseis sisejuurdluse käigus aastatel 2010 kuni 2015 algatati, tuvastati ametnike süü kahes enesetapuga lõppenus.

Märts oli joodikute kinnipidamisel rekordiline

Märtsis 2016 toimetati Tallinnas kainestumajja 571 inimest -- 514 meest, 57 naist. 231 kodutut. Kui samasuguseks kujunevad teisedki kuud, tuleb jõuludeks ära tuhat inimest rohkem kui 2015.
Patrullidele pole antud korraldust toimetada tänavalt ära võimalikult palju inimesi, ütleb Tallinna politsei korrakaitseosakonna juht Valdo Põder. Joodikute kantseldamine polevat sugugi politsei "lemmiktegevus", kuid mõned märgid - näiteks suhkruhaigete hulgas tehtud tähelepanek, et hüpoglükeemilisse seisundisse sattunud diabeetikuist (tunnusteks joobega sarnaselt iiveldus, segane kõne, peavalu, agressiivsus) viiakse "kainenema" mehi märksa enam kui naisi - viitavad sellele, et alati ei suuda politseinikud langetada otsust, mis oleks eelarvamustevaba.

Lugu alkohooliku pähe kainenema viidud langetõbe põdevast naisest (kellele Tallinna Halduskohtus mõisteti hiljuti valurahaks 300 eurot) kuuleb Valdo Põder Ekspressi käest, politseisüsteemis praagist omavahel ei räägita.

Soomes sureb aastas 1–2 kainestatavat, Eestis 2–8

Krister Kivi

Kuidas käiakse liiga palju joonud inimestega ümber teistes riikides? Ekspressi küsimustele vastavad Dairis Anučins Läti politseist, Johanna Sinivuori Soome politseist, Tracie Simpson ja Jillian Reid Uus-Meremaa politseist ning Kjell Lindgren Rootsi politseist.

Kas avalikus kohas purjusolek on teie riigis kuri- või väär­tegu?

SOOME: Purjusolek pole kuri- ega väärtegu, kuid keelatud on avalikus kohas joomine ja korralageduse põhjustamine, mille eest võib politsei teha trahvi alates 20 eurost (sõltuvalt sissetulekust).
ROOTSI: Purjusolek pole kuri- ega väärtegu. Politsei sekkub üksnes siis, kui inimene ei suuda enda eest hoolitseda või ohustab selgelt ennast või teisi.
LÄTI: Inimväärikust solvav purjusolek avalikus kohas toob kaasa hoiatuse või trahvi summas kuni 140 eurot, teist korda ühe aasta jooksul on trahv 140–350 eurot.
UUS-MEREMAA: Purjusolek avalikus kohas ei ole enam karistatav. Joobes isikut võib pidada kinni üksnes kainenemise eesmärgil, et ta siis vabastada.

Kuidas käitub politsei joobes inimestega?

SOOME: Kui inimene on kaotanud alkoholijoobe tõttu teadvuse, viiakse ta haiglasse. Kui inimene on üksnes väga purjus, ent teadvusel, viiakse ta politseijaoskonda, kus on olemas ka meditsiinitöötajad.
ROOTSI: See sõltub situatsioonist ja vanusest, aga üldreeglina viiakse inimene alati haiglasse. Politseijaoskonda viiakse üksnes vägivallatsejad.
UUS-MEREMAA: Teadvusetu isik viiakse alati haiglasse, teadvusel joobes isik püütakse viia koju, kindlustades, et seal on olemas abiandja. Politseijaoskonda viimine on „viimane võimalus“.

Kui palju on surma­juhtumeid teie riigis ning mida on tehtud nende vähendamiseks?

SOOME: Tavaliselt sureb 1–2 kainenema viidut aastas, kuid 2014–2015. aastal ei esinenud ühtki surmajuhtumit. Politsei on saanud esmaabi andmise väljaõppe. Kui inimese käitumine on ebatavaline, kutsutakse talle kiirabi.
ROOTSI: Politseinikele meenutatakse pidevalt, et teatud haigused võivad jätta mulje alkoholijoobest. Reegel on, et vähimagi kahtluse korral tuleb inimene esmalt arsti juurde viia.
LÄTI: Kuna kainestusmajasid haldavad kohalikud omavalitsused, ei ole statistika surmade kohta saadaval, kuid vähemasti viimastel aastatel pole keegi surnud politseiautos. Kahtluste korral kutsutakse alati kiirabi ning nädalavahetustel on haiglate esmaabiosakonnad täis joobes isikuid – see on tõsine probleem.
UUS-MEREMAA: Viimase viie aasta jooksul on üks inimene surnud alkoholi üledoosi tõttu politsei järelevalve all olles – väga tugevas joobes isik leiti vihmasel ööl tänavalt. Politsei viis ta jaoskonda, kus ta kaotas teadvuse, ja kuigi teda püüti aidata, suri ta sellal, kui oodati kiirabi saabumist.