Arhitektid imestavad, kuidas on võimalik, et Linnahalli renoveerimise projekt libiseb ilma konkursita selle arhitektuuribüroo kätte, kes koostas ka lähteülesande.

Tallinna linnavalitsus otsustas möödunud aastal, et teeb Linnahalli lõpuks ise korda. Sügisel vahetus võim riigis ning Jüri Ratase valitsus lubas lüüa ehitise renoveerimisel kampa. Linn teeb kontserdisaali ja riik teeb konverentsikeskuse.

Kevadel leidis linn riigihankega linnahalli projekteerimise lähteülesande koostajaks arhitektuuribüroo Allianss Arhitektid, kellele maksti selle töö eest 125 000 eurot. Töö sai valmis novembris.

Nüüd oli tarvis leida projekteerija, kes hakkaks tingimuste järgi renoveerimisprojekti koostama. Seda ei oleks saanud teha Allianss, sest seadus keelab firmal iseendale projekteerimistingimusi koostada.

Hiljaaegu koorus aga välja, et Tallinna Linnahall (eesotsas juhatuse liikme Väino Sarnetiga) kavatseb ka projekti koostamise anda Alliansile. Töö maht on ligi 6 miljonit eurot. Alliansi aastakäive kõigest pisut üle poole miljoni euro.

Linnapea kohusetäitja Taavi Aas ütles eelmisel nädalal Eesti Eks­pressi intervjuus, et „igaüht projekti juurde kutsuda ei saa“ ning Linnahalli arhitektid Raine Karp ja ­Riina Altmäe „on elu ja tervise juures ning omavad autoriõigusi“. Seaduse järgi eeldab projekti kallale asumine teose autori nõusolekut.

LINNAHALLI ARHITEKT: Raine Karp.

Karp ütleb Ekspressile, et Linnahalliga on asjad läinud „kummaliselt“ – siiani on kõik tema projekteeritud ehitised kas tellija suva järgi ümber tehtud või maha lammutatud, „aga nüüd tehti mind nii tähtsaks, et mina võin otsustada, kes Linnahalli projekteerima hakkab“.

Karp räägib, et hiljuti kutsus Väino Sarnet ta enda juurde ja pakkus välja kolm varianti.

Esiteks: Karp ja Altmäe hakkavad ise projekteerima.

Teiseks: nad loobuvad igasugustest õigustest ja AS Tallinna Linnahall ise otsustab, mis edasi saab.

Kolmas variant: Karp ja Altmäe soovitavad mõne arhitektuuribüroo, kellele annavad oma autoriõigused edasi.

Karp otsustas kolmanda variandi kasuks ja andis oma õigused lepinguga üle Alliansile, millest ta „varem ei teadnud midagi“. Karp ei teadnud enda sõnul sedagi, miks valiti projekteerimise lähteülesande tegijaks just Allianss.

Kuidas riik saab sellise jokk-skeemi paati hüpata? Kas Raine Karbi arvamus on tõesti täna määravam kui seadus?

„Leidsime, et kui üks seltskond on juba kolm kuud asjaga tegelenud, siis oleks kõige õigem, kui sama seltskond teeks asja edasi ning ei peaks hakkama raiskama aega uute tegijate leidmisele ning neile selgitamisele, mis maja see Linnahall üldse on. Linn jäi selle otsusega rahule ja Tallinna Linnahalli Aktsiaselts samuti,“ räägib Karp. Autoriõiguste üle andmisest ta enda sõnul materiaalset kasu ei saanud.

Selline asjade käik tuleb arhitektidele üllatusena. Arhitektide Liidu president Katrin Koov ei tea Linnahalli projekti ümber toimuvast midagi.

Lennusadama taastamise projekteerinud KOKO Arhitektide juhatuse liige Andrus Kõresaar ütleb, et projekteerija leidmiseks tuleks kindlasti luua võimalus kõigile, kel pädevus ja kogemus. „Protsessi kiirus ei ole sisuline argument, see on aja planeerimise küsimus.“

Üks tuntud arhitekt väidab, et juba Linnahalli projekteerimise lähteülesandes sõnastati hanketingimused Allianssi soosivalt. Nõuti täpselt sellise kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes tegutsevad puhtjuhuslikult just Alliansis.

Nüüd tahetakse allika sõnul ellu viia skeem, kus salajase läbirääkimisega hanke tulemusena saab üks firma väga kõrge hinnaga projekteerida objekti, mis on suuruselt võrreldav Eesti Rahva Muuseumiga ning millele isegi KUMU jääb mahult alla.

LINNAHALLIJUHATUSELIIGE: VäinoSarnet.

„Kuidas saab riik sellise jokk-skeemi paati hüpata? Kas Raine Karbi arvamus on tõesti täna määravam kui seadus? Kas Allianss tegi endale ise 125 000 euro eest ülesande? Uus Keskerakond,“ imestavad arhitektid.

Linnahalli juhatuse liikme Väino Sarneti sõnul sai määravaks see, et Karp ja Altmäe valisid just Alliansi ning arhitektuuri ideekonkursi korraldamine oleks olnud nende autoriõigustega „karjuvas vastuolus“. Karbi teiste objektide puhul pole lihtsalt piisavalt autoriõigusi austatud, arvab Sarnet. „Minu isiklik sügav veendumus on, et nendest õigustest üle sõitmine on vale.“

Sarnet ei nõustu, et Alliansi valimine projekti lähteülesande koostajaks oli ühe pakkuja soosimine, sest hankel „käis pingeline võitlus, mis lõppes mõnepunktilise eduga“ Alliansi kasuks. „Siin on kõik korrektne nii juriidiliselt, moraalselt kui ka sisuliselt,“ väidab ta.

Alliansi büroo juht arhitekt ­Indrek Tiigi ütleb, et temal pole paslik kommenteerida autorite otsust ja tahet. Taavi Aas ei olnud kommentaarideks kättesaadav.

Linnahalli nõukogu (eesotsas Meelis Paiga) tellis advokaat Maria Mägi-Rohtmetsalt õigusliku hinnangu. Selle kohaselt võib asjas olla küsitavusi.

Mägi-Rohtmets ütles Ekspressile, et oleks loogiline, kui sedalaadi projekte teeks kas elusolev arhitekt ise või korraldataks avalik riigihange, kus kõikidel on võrdsed võimalused.

Nõukogu esime Meelis Pai lubas juriidilise analüüsi edastada Linnahalli juhatusele.

Linnahall võiks valmida 2019.aastaks, aga isegi Raine Karp ei usu, et see nii kiiresti õnnestub.