Eestlusest räägitakse palju, kuid tavaliselt selle definitsiooni välja ei pakuta, eeldades, et see on vaikimisi kokku lepitud. Levinud eestluse määratlused võib siiski kokku võtta järgmiselt:

päritolueestlane: (esi)vanemad on eestlased;

keele-eestlane: suhtleb peamiselt eesti keeles;

kombe-eestlane: osaleb laulupeol, käib saunas ja seenel, tähistab vabariigi aastapäeva, ajab oma asju internetis jne;

kultuurieestlane: tunneb ­eesti kultuuri ajalugu, valdab meeme nagu jüriöö ülestõus, „tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus“, „mu isamaa on minu arm“ jt;

väärtuseestlane: jagab vabariigi põhiväärtusi, nagu iseseisvus, inimõigused, õigusriik, demokraatia jms;

passieestlane: omab eesti kodakondsust.