Eesti teadlase avastus andis terroristidele tapva mürgirelva
Pärast Tartu Ülikooli töötas Stillmark arstina Märjamaal ja Helmes ning alates kevadest 1895 Pärnus. Kuurortlinnaga jäi seal arsti ja kooliõpetaja ametit pidanud Stillmark seotuks kuni surmani. Ta läks manalateele 23. juunil 1923 ja on maetud Alevi kalmistule. Aastakümneid hiljem tunnustas Tartu Ülikool oma kasvandikku, asutades silmapaistvate lektiiniuurijate autasustamiseks Stillmarki-nimelise medali.
Surmav vihmavarjutorge
Ritsiin mõjub kõige tõhusamalt süstituna – sel juhul pole ohvril mingit šanssi ellu jääda. Nii kaotas oma elu Bulgaaria dissident Georgi Markov, ilmselt kuulsaim ritsiini ohver. Markov põgenes kommunistlikust Bulgaariast 1969. aastal ja asus elama Londonisse, teenides leiba ajakirjanikuna. 7. septembril 1978 torkas tundmatu mees Markovit Waterloo silla lähedal vihmavarjuga jalga.
Kohe pärast torget hakkas Markovi kehatemperatuur kiiresti tõusma. Arstid ei näinud selles algul midagi erilist, nende arvates oli Markovit tabanud tavaline viirusinfektsioon. Ent päev-päevalt haige seisund halvenes ning Markov suri. Politsei teda küsitleda ei jõudnud, küll aga tuvastati surma põhjus lahkamise käigus. Nimelt avastati ohvri sääremarjas väike metallkapsel, milles oli ritsiin.
1992. aastal väitis KGB endine ohvitser Oleg Kalugin, et Markovi mõrva tellis Bulgaaria punadiktaator Todor Živkov. Kalugini sõnul varustas KGB 1978. aastal oma Bulgaaria ametivendi spetsiaalsete, tapmiseks mõeldud vihmavarjudega. Markovi tapnud eksemplar toimetati Inglismaale Moskvast diplomaatilise postiga.
Mitte ainult vihmavari, vaid ka Markovi tapnud ritsiin valmistati Nõukogude Liidus, KGB erilaboratooriumis (teaduslik laboratoorium nr 12). Seal loodud mürgid pidid ohvri tapma nii, et viimase surm jättis loomuliku mulje ning ritsiin sobis selleks.
Kasvav oht Euroopas
Tänavu veidi enne jaanipäeva vahistati Saksamaal tuneeslane, kellelt leiti tappev kogus ritsiini ja pommimaterjale. Mees kavandas jõhkrat bioloogilist rünnakut. „Oli tehtud väga konkreetseid ettevalmistusi ründamaks bioloogilise pommiga,“ teatas kriminaalpolitsei ülem Holger Münch. Tema sõnul oli see Saksamaal esimene taoline juhtum.
See polnud paraku esimene kord sel aastal. Mais suutis Prantsuse politsei ära hoida terrorirünnaku, mida kavandasid kaks egiptlast. „Kaks Egiptuse päritolu noormeest valmistusid tegema rünnakut kas lõhkeaine või ritsiiniga,“ teatas siseminister Gerard Collomb. „Nende juurest leiti õpetusi, kuidas valmistada ritsiinipõhiseid mürke.“
Esimene tõsine signaal ritsiini kohta tuli 2003. aasta hakul Suurbritanniast, kui Briti julgeolekuteenistused avastasid haarangus ühte Londonis asuvasse alžeerlaste korterisse jälgi ohtlikust ritsiinist. Leitud mürgi hulk oli küll tühine, kuid see oli selge märk, et terroristid võivad kasutada bioloogilist või keemiarelva. Eksperte pani muretsema see, et tegemist on üliohtliku ja samas hõlpsalt valmistatava ainega. Briti toonane peaminister Tony Blair hoiatas seepeale: “Ma hoiatan rahvast, et see on ainult aja küsimus, kuni terroristid saavad omale niisugused relvad.” Kahjuks oli tal õigus.