Artlklis sai sõna kuuekümnendates Andres - pensionär ja krüptorahaspekulant. Aastaid tagasi kukkus talle sülle pärandus, raha vajas paigutamist. Aktsiad ja fondid jätsid teda külmaks.

Tuttava soovitusel ostis Andres 26 000 euro eest 26 bitcoin’i. Aasta tagasi oli nende väärtus peaaegu pool miljonit eurot. Kuid osa oli Andres selleks ajaks ära kulutanud, osa investeerinud edasi Costa Ricasse, kus üks firma kaevandab päikeseenergiat kasutades krüptoraha. Andres oli rentinud osa sealse serveripargi võimsusest.

Mis tööd Andres teeb, küsisime aasta eest. „Loen enda raha. See on mugav töö, millele kulub veerand tundi päevas. Ärkan, lähen kööki, teen kohvi, klõpsan arvuti lahti ja vaatan numbrid üle. Ülejäänud päeva tegelen, millega tahan.“

Isegi poes käis ta bitcoin’i-kaardiga, mis oli seotud tema krüptorahaarvega Costa Rica kaevanduses.

Tänaseks on bitcoini hind kukkunud ligi viis korda. Üks bitcoin maksis jõulude eel 3500 eurot. Andrese meeleolu on pöördunud 180-kraadi.

“Kohad, kuhu olen investeerinud, on oma tegevuse lõpetanud. Sealt mingit tulu ei tule. Võibolla jäin kokkuvõttes nulli, sest bitcoinil oli ju ka hiilgeaeg - võtsin osa kasvust eurodes välja ja kulutasin. Aga erilist tulevikku ma sellel kõigel ei näe,” ütleb Andres, kes ei mõista, kuidas on olnud bitcoini hinnal võimalik kukkuda mõnel päeval lausa 500 euro võrra. "Kas see häving on lõplik - ei tea. Võibolla ei lähegi krüptoraha päriselt tööle.”

Ta loetleb ka terve rea põhjuseid, miks bitcoin nõnda rängalt kukkuda võis. Esiteks on “tohutult rikas panganduskartell” näinud krüptorahas tõsist ohtu oma tulevikule, ostnud bitcoine massiliselt kokku ja müünud neid odavamalt, kukutades hinda. Madal hind teeb krüptoraha kaevandamise mõttetuks.

Teine variant on, et krüptorahade hinnaga manipuleerivad kaevandajad ise. Kolmandaks on inimestel kadunud usaldus krüptoraha vastu, sest sellega seostub nii palju skandaale ja pettusi. Neljandaks ei ole krüptorahaülekanded enam pangaülekannetest kuigivõrd soodsamad ega kiiremad.